Robert Khotšharjan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida:
'''Robert Khotšharjan''' ([[armeenia keel|armeenia]] Ռոբերտ Քոչարյան) (sündinud [[31. august]]il [[1954]] [[Xankəndi]]s (Stepanakertis) [[Mägi-Karabahh]]is) on [[Armeenia]] poliitik, taasiseseisvunud Armeenia Vabariigi teine [[Armeenia president|president]] 1998–2008.
1992–1994 oli Khotšharjan [[Mägi-Karabahhi peaminister]], 1994–1997 [[Mägi-Karabahhi president]], 1997–1998 [[Armeenia peaminister]]
==Elulugu==
Khotšharjan oli [[Nõukogude Armee]]s ajateenistuses [[1972]]–[[1974]].
1977–1982 õppis ta [[Jerevani Riiklik Polütehniline Instituut|Jerevani Riikliku Polütehnilise Instituudi]] elektriinsenerinduse teaduskonnas, lõpetades kiitusega. 1981–85 töötas ta Stepanakerdis [[komsomol]]i linnakomitees, 1987–89 oli Mägi-Karabahhi siidivabrikus [[NLKP]] allorganisatsiooni juht. 19. veebruaril 1988 sai temast [[Artsahh]]i liikumise juht, mis võitles seni [[Aserbaidžaan]]ile kuulunud Mägi-Karabahhi liitumise eest Armeeniaga. 1989–95 valiti ta kaks korda [[Armeenia NSV Ülemnõukogu|Armeenia NSV Ülemnõukokku]] ja selle presiidiumisse.
Pärast seda, kui ta eelkäija [[Levon Ter-Petrosjan]] oli sunnitud presidenditoolist loobuma, valiti Robert Khotšharjan Armeenia teiseks presidendiks 30. märtsil 1998. Ta võitis oma põhirivaali [[Karen Demirtšjan]]i enneaegsetel valimistel, mida rahvusvaheliste vaatlejate sõnul saatsid mõlemapoolsed rikkumised. Muuhulgas kaevati, et Khotšharjan
Khotšharjani ametiajal tapeti mitu opositsioonijuhti Armeenia parlamendis ja peaminister [[1999. aasta Armeenia parlamenditulistamine|1999. aastal parlamenditulistamise]] käigus. Khotšharjan ise pidas terroristidega läbirääkimisi [[pantvang]]i võetud parlamendisaadikute vabastamiseks.
15. rida:
Presidendina jätkas Khotšharjan läbirääkimisi Aserbaidžaani presidendi [[Ilham Alijev]]iga, leidmaks rahumeelset lahendust Mägi-Karabahhi küsimusele. Läbirääkimisi peeti septembris 2004 [[Kasahstan]]i pealinnas [[Astana]]s, samaaegselt [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e tippkohtumisega. Väidetavalt oli üks ettepanek tõmmata Armeenia väed tagasi Mägi-Karabahhiga piirnevatelt Aserbaidžaani aladeltning korraldada piirkonna tuleviku teemal [[referendum]]id Mägi-Karabahhis ja Aserbaidžaanis. 10.–11. veebruaril 2006 kohtusid Khotšharjan ja Alijev Prantsusmaal [[Rambouillet]]'s, arutamaks konflikti lahenduse põhimõttelisi aluseid, selahulgas vägede väljaviimist, rahvusvaheliste rahutagajate üksuste moodustamist ja Mägi-Karabahhi staatust.<ref name="Ghazinyan">[http://armenianow.com/?action=viewArticle&AID=1346&CID=1511&IID=&lng=eng Ghazinyan, Aris (10 February 2006) "Drawing the Line: Maps meet principles in the search for a settlement over Nagorno Karabakh" ''Armenia Now'']</ref>
Prantsusmaal toimunud kõnelustele eelnenud ja järgnenud nädalail väljendasid [[OSCE Minski Grupp|OSCE Minski Grupi]] kaasesimehed vaoshoitud lootust, et jõutakse mingit laadi kokkuleppele. Prantsusmaa president [[Jacques Chirac]] kohtus mõlema riigijuhiga eraldi ning lootis, et läbirääkiisi kroonib edu.
</ref>
|