Yomihon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P vastupidiselt > vastupidi |
||
1. rida:
'''''Yomihon''''' (読本 „lugemisraamat”) on Jaapanis Edo ajastul (1603–1868) tekkinud raamatužanr, mille tekkekohtadeks peetakse 18.
sajandil [[Kyōto|Kyōtot]] ja [[Ōsaka|Ōsakat]].
sajandil [[Kyōto|Kyōtot]] ja [[Ōsaka|Ōsakat]]. ''Yomihon''’i eeskujuks on hiina novellid, mille stiili ja sisu esimesed ''yomihon''’id imiteerisid. <ref name="Yoshitake" /> Vastupidiselt teistele jaapani kirjandusvormidele, mis sisaldasid palju pildimaterjali ja olid pigem episoodilise ning lineaarse struktuuriga, oli ''yomihon'' dramaatilisem, keeleliselt ekstravagantsem, struktuurilt terviklikum ning sisaldas rohkem teksti. <ref name="Zolbrod" /> ''Yomihon'' oli teiste Edo perioodil levivate kirjandužanrite kõrval mõeldud rohkem haritud lugejaskonnale, seega ei levinud see nii laialdaselt lugejate hulgas kui muu proosakirjandus, nagu [[kusazōshi]]. <ref name="Yoshitake" /> ▼
▲
''Yomihoni'' esilekerkimine tähistas üleminekut jaapani klassikaliselt kirjanduselt kaasaegse kirjanduse maastikule, mis tekkis Meiji perioodil (1868–1912). <ref name="Zolbrod" />
6. rida ⟶ 8. rida:
Tänapäeval jaotatakse ''yomihon''’id kahte arenguperioodi. Esimest neist kutsutakse Kamigata’ks, mis võidutses ajavahemikul 1750–1800. Sellele järgnes Edo ''yomihon''’ide levik. Kamigata ''yomihon''’ide autoriteks on Takebe Ayatari (1719–1774) ja Ueda Akinari (1734–1809). Neid iseloomustab hiina rahvalugude ümbertõlgendamine, elegantne kirjastiil ''[[gabun]]'', mis sarnanes [[Man'yōshū]] luulega. Lood olid enamasti ajaloolises kontekstis, sisaldasid budistlikke käsitlusi ja üleloomulikke jõude. <ref name="Zolbrod" />
Edo ''yomihon''’ide silmapaistvamateks autoriteks olid Santō Kyōden (1761–1816) ja Takizawa Bakin.
==Viited==
|