Umsiedlung: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 4 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
===Poliitilised kokkulepped===
[[Pilt:Tajny protokoł 23.08.jpg|pisi|Molotovi-Ribbentropi pakti salajane lisaprotokoll, mis sai aluseks ka baltisakslaste ümberasustamisele Eestist ja Lätist.]]
23. augustil 1939 Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]] lõi eelduse baltisakslaste massiliseks ümberasumiseks. Pakti alusel jäid rohkearvulise saksa elanikkonnaga Eesti ja Läti Nõukogude Liidu mõjusfääri, samuti võimaldas pakt Saksamaal alustada sõjategevust Poola vastu, mille okupeeritud aladele ümber asustatud sakslased peagi paigutati.<ref name="tõlgendused" />
 
28. septembril 1939, samal päeval, kui sõlmiti Eesti ja Nõukogude Liidu vaheline [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakt]], allkirjastati ka Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline uus sõpruslepe, mille salaprotollidega jäi Nõukogude Liidu mõjusfääri ka Leedu. Nii langes ära vahepeal Saksa ametkondadest läbi käinud plaan asustada Eesti ja Läti sakslased Leedu aladele. Ühtlasi andis Nõukogude Liit selle lepinguga rohelise tule sakslaste ümberasustamisele.<ref name="kivimäe55" />
 
[[Saksa kultuuromavalitsus]]e president aastatel 1933-38 [[Wilhelm Wrangell]], kes enda sõnul puutus 1930. aastate teisel poolel ametikohustuste tõttu tihedalt kokku nn rahvussakslastega (saksa keeles ''Volksdeutsche'') tegelemiseks mõeldud asutustega, on kirjutanud, et mõni aeg enne sõja puhkemist ei olnud neis ringkondades mingit juttu sakslatesakslaste ümberasustamisest.<ref name="wrangell2299" /> Ka on teada, et Saksa riigi juht [[Adolf Hitler]] oli veel septembris 1939 olnud baltisakslaste saatuse suhtes võrdlemisi ükskõikne. Võimuladvikus toimunud läbirääkimiste tulemusena nõustunud ta kogu baltisaksa rahvusgrupi ümberasustamisega, juhul kui see on Nõukogude Liiduga kooskõlastatud.<ref name="kivimäe54" /> Kui otsuse tegemisel oli oluliseks teguriks Poola rahvastiku vahetamise eesmärk, siis on ka leitud, et Hitler soovis selle sammuga [[Jossif Stalin|Stalini]] usaldust võita.<ref name="tõlgendused" /> Wilhelm Wrangelli sõnul oli Stalini jaoks oluline Hitleri saksa rahvusgruppide kaitsmise ettekäändel teostatud ekspansionistliku idapoliitika taustal vabaneda Nõukogude mõjusfääri jäävatel aladel elanud sakslastest.<ref name="wrangell2303" />
 
===Ettevalmistused===
Kultuuromavalitsus hakkas ümberasumiseks ettevalmistusi tegema 27. septembril, asudes ühena esimestest toimingutest kõigile kultuuromavalitsuse liikmetele kolmes keeles (eesti, saksa ja vene) isikutunnistusi trükkima.<ref name="kivimäe59" /> See toimus umbes samal ajal, kui Saksa võimuladvik meelestus ümberasumise suhtes positiivselt, samas päev varem Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelisest kokkuleppest, mis ümberasumise võimalikuks tegi. Inimeste vahetu teavitamiseni ja põhjalikemate ettevalmistusteni jõuti veel mõnda aega hiljem.
 
Plaanitav massiivne ümberasustamisaktsioon toodi laiema avalikkuse ette 6. oktoobril 1939, kui Hitler pidas [[Riigipäev (Kolmas Riik)|Riigipäeva]]s kõne, milles rõhutas vajadust [[Ida-Euroopa]] rahvuslik koosseis ümber organiseerida. Kõne polnud suunatud otseselt baltisakslastele, ent selles vihjati vajadusele erinevatesse riikidesse laiali pillutud saksa rahvusgrupid kokku koondada.<ref name="kivimäe58" /><ref name="bosse300" /> Otsene teade eelseisvast ümberasumisest jõudis baltisakslasteni 8. oktoobril. Siis anti ka teada, et aktsioon tuleb lõpule viia loetud päevade jooksul.<ref name="kivimäe61" /> Seega oli teade vaja kiiresti üle Eesti laiali viia ja kuna paljudel sakslastel telefoniühendus puudus, asusid infot levitama vabatahtlikud, üks neist sel ajal [[Tartu ülikool]]is õppinud [[Bernd Nielsen-Stokkeby]].<ref name="kivimäe62" /><ref name="stokkeby" /> Ajakirjanduses ilmus ametlik teade järgmisel päeval. Anonüümselt ajalehes [[Revalsche Zeitung]] avaldatud tekst rõhutas vajadust järgneda Juhi kutsele ja rääkis eufemistlikult "kojupöördumisest" ''Reich''<nowiki>'</nowiki>i.<ref name="kivimäe62" /> Samal päeval ilmus ametlik ümberasumisele üles kutsuv teade ka Lätis, ajalehes [[Rigasche Rundschau]].<ref name="lossowski" />
 
===Ümberasumise läbiviimine===
*Jüri Kivimäe. Raske lahkumine. Baltisakslaste ümberasumine eestlaste rahvuslikus vaatevinklis. – Looming, nr 9, 1989, lk 1242-1250.
*Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine Eestist 1939. aastal. Ümberasujate lahkumise motiivid. – Acta Historica Tallinnensia, nr 17(1), 2011, lk 37−54.
*Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine (1939−1940) eestlaste mälestuskirjanduses. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 19(26), 2012, lk 329−348.
*Luule Rand. Resettlement of the German Minority from Estonia in 1939-1941. – Estonia 1940-1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Koost Toomas Hiio, Meelis Maripuu jt. Tallinn 2006, lk 33-43.
*Maris Saagpakk. Umsiedlung baltisaksa mälestuskirjanduses. – Tuna, nr 4, 2007, lk 38−51.
*Hans-Erich Volkmann. Zur Ansiedlung der Deutschbalten im "Warthegau". – Zeitschrift für Ostforschung, nr 30, 1981, lk 527-558.
*Wilhelm Wrangell. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. – Akadeemia, nr 11, 2003, lk 2291–2323.
 
137 856

muudatust