Feodor Klement: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Jekaterinhof (linnajagu)|Jekaterinhofi
PResümee puudub
28. rida:
Feodor Klementi teeneks peetakse ülikooli rolli taastamist teaduskeskusena ja õppetöö arendamist teaduspõhisena.{{lisa viide}} Administratiivtöö kõrvalt jätkas Klement aktiivset teadustööd. Ta oli Tartu [[tahkisefüüsika]] koolkonna rajaja{{lisa viide}}, tema juhtimisel loodi Füüsika Instituudi juurde tahkisefüüsika laboratoorium{{lisa viide}}. [[1952]]. aastal võttis ta enda peale vastloodud Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi, hilisema [[Tartu Ülikooli Füüsika Instituut|Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi]] luminestsentsilabori juhtimise<ref name="TTT130" />. 1953–1954 kuulus ta organiseerimiskomiteesse, kes korraldas Tartus V üleliidulise luminestsentsialase nõupidamise<ref name="TTT130" />. [[1954]]–1960 oli ta eksperimentaalfüüsika sektori juhataja [[Tartu Tähetorn]]is<ref name="TTT130" />.
 
1952–1973 oli Klement Nõukogude Rahukaitsekomitee liige, ENSVEesti TANSV Teaduste Akadeemia FAI teadusliku nõukogu liige, ENSVEesti NSV Teaduste TAAkadeemia Loodusuurijate Seltsi tegevliige ning Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühingu (hiljem ühing Teadus) liige. 1953–1973 kuulus ta NSVL TA Spektroskoopiakomisjoni, 1960–1969 [[Lenini preemia]]te määramise komiteesse liikmena teaduse ja tehnika alal.<ref name="TTT130" /> 1963–1973 oli ta "Eesti nõukogude entsüklopeedia" peatoimetuse liige, Nõukogude Teaduse ja Tehnika Ajaloolaste Ühenduse Komitee liige ning ajakirja "Журнал прикладной электроники" toimetuskolleegiumi liige<ref name="TTT131" />.
 
1952–1953 oli Feodor Klement EK(b)P Tartu oblastikomitee ja oblastikomitee büroo liige, 1953–1971 EKP Tartu linnakomitee ja linnakomitee büroo liige. 1953–1954 oli ta EK(b)P KK liikmekandidaat ja 1954–1972 EKP KK liige. Ta kuulus 1954–1966 ka NSVL Ülemnõukogu IV, V ja VI koosseisu, külastades 1955. aastal Tšehhoslovakkiat, 1960. aastal Norrat<ref name="TTT130" /> ning 1961. aastal Itaaliat NSV Liidu parlamendidelegatsiooni koosseisus<ref name="TTT131" />.
37. rida:
 
==Pärast rektoriametit==
Lisaks mitme senise ameti jätkamisele oli Feodor Klement 1971–1973 professor-konsultant ENSVEesti TANSV Teaduste Akadeemia FAI juures.<ref name="TTT131" />
 
==Tunnustused==
* 1945 medal "[[Vapra töö eest Suures Isamaasõjas aastail 1941-1945|Vapra töö eest Suures Isamaasõjas aastail 1941–1945]]"<ref name="TTT129" />
* 1949 Leningradi Riikliku Ülikooli preemia parima teadusliku töö eest<ref name="TTT129" />
* 1951 [[ENSV Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] akadeemik<ref name="TTT130" />
* 1951 orden "[[Austuse märk]]"<ref name="TTT130" />
* 1952 [[ENSVEesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi]]i aukiri<ref name="TTT130" />
* 1955 [[Nõukogude-Tšehhoslovakkia Sõprusühing]]u Presiidiumi Keskkomitee aumärk<ref name="TTT130" />
* 1956 medal "[[Uudismaade ülesharimise eest]]"<ref name="TTT130" />
* 1959 [[Nõukogude Eesti preemia]] teadusliku kollektiivi juhendajana (J. Kirs, [[Tšeslav Luštšik]], N. Luštšik, K.-S. Rebane)<ref name="TTT130" />
* 1959 [[NSVL Teaduste Akadeemia|NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] Presiidiumi aukiri<ref name="TTT130" />
* 1961 [[Lenini orden]]<ref name="TTT131" />
* 1963 [[ENSVEesti NSV teeneline teadlane]]<ref name="TTT131" />
* 1964 [[Hatšatur Abovjani nimeline medal]]<ref name="TTT131" />
* 1965 [[Tööpunalipu orden]]<ref name="TTT131" />
61. rida:
* 1973 [[Oktoobrirevolutsiooni orden]]<ref name="TTT131" />
* 1973 [[Nõukogude Teaduse ja Tehnika Ajaloolaste Ühendus]]e presiidiumi audiplom<ref name="TTT131" />
* 1973 [[Loodusuurijate Selts|ENSVEesti NSV Teaduste Akadeemia Loodusuurijate Seltsi]] auliige<ref name="TTT131" />
 
==Isiklikku==
1923. aastal abiellus Feodor Klement Olga Georgievna Feoktistovaga. 1926. aastal sündis neil esimene laps, poeg Frezer;, 1931. teineaastal poeg Roald.<ref name="TTT129" />
 
==Viited==