Radar: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Radar antenna.jpg|thumb|ARPA radar [[Kwajalein]]i atollil.]]

[[Pilt:Linnuradarid linnutee rändureid seiramas.jpg|pisi|Radareid kasutatakse ka näiteks lindude [[ränne|rände]] uurimiseks, kus need võimaldavad jälgimistegevust ka öösel. Kaasaegsad lindude jälgimise radarid (vasakul horisontaal- ning paremal vertikaalradar) võimaldavad koguda teavet lindude rändeaktiivsuse, selle [[fenoloogia]], lennukõrguse ja seoste kohta keskkonnatingimustega. Radarseirega on leidnud kinnitust asjaolu, et lindude öine ränne on aktiivseim tähistaevaga ning on selgunud ka, et ligikaudu pool kogurändest leiab aset öötundidel. Pildil olevate radaritega seiratakse lindude rännet [[Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut|Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi]] välibaasis [[Kihnu]]s, [[Eesti Energia]] AS tellimusel, et välja selgitada lindude rännet vähem segavaid merealasid [[tuuleenergeetika]] arendamiseks.]]

 

Eristatakse kolme liiki radareid:

*primaarradarid, [[raadiolaine|raadio]]signaal saadetakse tavaliselt pöörleva [[suundantenn]]i abil eetrisse. Raadioimpulss peegeldub objektilt tagasi radari vastuvõtuantenni. Signaali saatjast objektini ja tagasi vastuvõtjani jõudmise aja järgi arvutatakse objekti kaugus.

* sekundaarradari abil leitakse ka kaugemaid objekte. [[Lennuk]]i pardal olev [[transponder]] reageerib radari suhteliselt nõrgale impulsile ning vastus edastatakse juba lennuki raadiosaatja tugevama signaaliga, milles sisalduvad vajalikud lennuandmed (tunnus, kiirus, kõrgus ja muu vajalik) lennuliikluse juhile.

* passiivradariga võetakse vastu teiste raadiokiirgusallikate signaale ja peegeldusi. Leiab kasutamist sõjalistel eesmärkidel.

 

 

==Vaata ka==

*[[Eesti Õhuvägi|Eesti Õhuvägede]] [[Kellavere radarikeskus]], [[Lääne-Virumaa]]l, [[Kellavere]]s<ref name="N5O5w" />, mille radar võimaldab näha liikuvat objekti 450 km raadiuses ja 30 km kõrgusele ning määrata selle kõrguse, kauguse ja suuna.

*NSV Liidu relvajõudude [[Irbe raadiolokaator]] [[Läti]]s [[Ventspils]]i ja [[Irbene sõjaväelinnak]]u lähedal. [[Kosmoseluure]]punktis asusid [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]]e 6. Valitsuse (s/o 51429) ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[signaalluure]]le alluvad sõjaväeosad (s/o 93364). 649. üksik kosmilise ruumi raadiokiirguse luurepunkt (''649-го отдельныи пункт разведки радиоизлучений космического пространства'') moodustati 1967. aastal, objektile ehitati kolm [[paraboolanatenn|paraboolantenn]]i ning seda teenindava personali ja perekonnaliikmete (20 000 inimest) majutamiseks 2 elumaja, algkool, lasteaed, kasarmud, staabihoone, võõrastemaja ja klubi. Luurepunktis asusid 3 statsionaarset vastuvõtukompleksi ja 1 mobiilne vastuvõtukompleks.

** 2. tingnimetus "Saturn" (diameetriga 16 m, asus tehnilisest tsoonist vasakul);

** 3. tingnimetus "Jupiter" (diameeter 32 m, kõrgus 49 m, ehitati 1971. aastal, asus tehnilistest tsoonist lõunasuunas). Saturni ja Jupiteri keskused olid omavahel ühendatud maa-aluse käiguga, milles olid ka neid ühendavad side- ja toitekaablid.

*[[Skrunda]] [[Skrunda radarikeskus|radarikeskus]]

*[[Venemaa Föderatsioon]]i [[Suursaar]]el asub 2007. aastal<ref name="hYu2o" /> loodud eelhoiatussüsteemide keskus, mis asub 55 kilomeetri kaugusel Eestist ja Soomest 40 kilomeetri kaugusel. Radari- ja elektroonilise luure keskuses on nii [[õhuruumiseire]]radarid, millega saab jälgida ka [[NATO]] lennukite tegevust, kui ka [[mereseire]]radarid ja [[signaalluure]]vahendid, millega saab pealt kuulata ka [[Eesti]] ja [[Soome]] [[telefoniside]]t ja [[mobiiltelefon]]ivõrke<ref name="VTZfR" />, samuti vahelt haarata tehiskaaslase [[Inmarsat]] 4 F-2 sidevahetust.