Meriküla mõis (Vaivara): erinevus redaktsioonide vahel

[[1796]]. aastal on nimetatud [[Meriküla]] küla. [[1861]]. aastal eraldas [[Laagna mõis|Laagna]] ja [[Mustajõe mõis|Mustajõe]] mõisnik [[Iwan von Brevern]] mõned maatükid ja müüs need [[Narva raad|Narva raehärrale]] [[William Richard Gendt]]ile (1823−1877); nendest aladest moodustati [[poolmõis]]. Pärast Gendti surma päris mõisa tütar Gertrude Emilie Gendt (1849−1916). [[1901]]. aastal ostis selle tema käest vabahärra [[Roman von Tiesenhausen|Reinhold (Roman) von Tiesenhausen]] (1843−1934). Ehkki ta oli ühtlasi rüütlimõisa omanik, Meriküla poolmõisa tema käest ei [[1919. aasta maareform|võõrandatud]]. [[1920]]. aastal omandasid selle temalt kuus eestlast: Peeter Lemming, Friedrich Buksmann, Peeter Lellep, [[Arnold Süvalep|Arnold Paul Schulbach]] (aastast 1935 Süvalep) (1888−1968), Johannes Schulbach (1870−?) ja Reinhold Jaakson; Lemming sai mõisast 2/7, ülejäänud iga üksigaüks 1/7 osa. [[1930]]. aastal omandas terve mõisa Peeter Lellep. [[1934]]. aastal läks aga valdus oksjonile ja selle omandas [[Pärislaenu Pank]].<ref>Uustalu, Märt. Ida-Virumaa mõisad. Omandisuhted 1241−1919. Lisaköide. Magistritöö, lk 456-458; allmärkus lk 459.</ref>