Meriküla mõis (Vaivara)

 See artikkel on poolmõisast; rüütlimõisa kohta vaata artiklit Meriküla mõis (Viru-Jaagupi).

Meriküla mõis (saksa keeles Merreküll) oli poolmõis Virumaal Vaivara kihelkonnas.[1]

Ajalugu

muuda

1796. aastal on nimetatud Meriküla küla. 1861. aastal eraldas Laagna ja Mustajõe mõisnik Iwan von Brevern mõned maatükid ja müüs need Narva raehärrale William Richard Gendtile (1823−1877); nendest aladest moodustati poolmõis. Pärast Gendti surma päris mõisa tütar Gertrude Emilie Gendt[2] (1849−1916).

1901. aastal ostis selle tema käest vabahärra Reinhold (Roman) von Tiesenhausen (1843−1934). Ehkki ta oli ühtlasi rüütlimõisa omanik, Meriküla poolmõisa tema käest 1919. aasta maareformiga ei võõrandatud.

1920. aastal omandasid selle temalt kuus eestlast: Peeter Lemming, Friedrich Buksmann, Peeter Lellep, Arnold Paul Schulbach (aastast 1935 Süvalep) (1888−1968), Johannes Schulbach (1870−?) ja Reinhold Jaakson; Lemming sai mõisast 2/7, ülejäänud igaüks 1/7 osa. 1930. aastal omandas terve mõisa Peeter Lellep. 1934. aastal läks aga valdus oksjonile ja selle omandas Pärislaenu Pank.[3]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016)
  2. Meriküla poolmõis, www.virumaa.ee (vaadatud 19.11.2023)
  3. Uustalu, Märt. Ida-Virumaa mõisad. Omandisuhted 1241−1919. Lisaköide. Magistritöö. Tartu: 2010, lk 456-458; allmärkus lk 459.

Kirjandus

muuda
  • Uustalu, Märt. Ida-Virumaa mõisad. Omandisuhted 1241−1919. Lisaköide. Magistritöö. Tartu: 2010. Lk 456-458.

Välislingid

muuda