Redaktsioon: 15. juuli 2016, kell 00:00 redigeeri 83.166.41.55 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. jaanuar 2018, kell 01:43 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: '''François Mitterrand''' ('''<small>{{Audio\|Fr-François_Mitterrand.ogg\|Kuula\|}}'''</small>, [[26. oktoober]] [[1916]] [[Jarnac]] – [[8. jaanuar]] [[1996]] [[Pariis]]) oli Prantsusmaa [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)\|sotsialistlik]] poliitik, [[Prantsusmaa president\|president]] ja [[Andorra]] vürst aastatel [[1981]]–[[1995]]. Kui puhkes [[Teine maailmasõda]], oli Mitterrand parajasti lõpetamas [[ajateenistus]]t. Ta oli [[jalavägi\|jalaväes]] [[seersant]]. [[14. juuni]]l [[1940]] langes ta sakslaste kätte vangi ja viidi vangilaagrisse [[Kassel]]i lähedal [[Ziegenhain]]is, mida tänapäeval nimetatakse [[Trutzhain]]iks. Seal ~~ühines~~astus ta sõjavangide ~~organisatsiooniga~~organisatsiooni ja see mõjutas tema ilmavaadet: temast sai sotsialist. Kaks korda, [[1941]]. aasta märtsis ja novembris, proovis ta ebaõnnestunult põgeneda. Kolmas põgenemiskatse [[10. detsember\|10. detsembril]] 1941 õnnestus. Ta naasis jalgsi Prantsusmaale ja läks koju, mis asus selles Prantsusmaa osas, mida sakslased ei kontrollinud. Oma mälestustes kirjutas Mitterrand, et oma ema sõbra abil sai ta tööd [[Vichy valitsus]]es kesktaseme ametnikuna, kelle tööülesanneteks oli sõjavangide eest hoolitsemine. Ühe ärakaranud sõjavangi kohta oli see üsna eriskummaline. Samuti on Mitterrand väitnud, et töötas [[spioon]]ina Vaba Prantsusmaa Vägede heaks. Ta kandideeris vasakparteide ühiskandidaadina ~~presidendiametisse~~ presidendiks juba [[1965]]. aastal, kuid kaotas [[Charles de Gaulle]]'ile. Ta kandideeris uuesti [[1974]]. aastal, kuid ~~kaotas~~ siis kaotas [[Valéry Giscard d'Estaing]]'ile. [[1981]] õnnestus tal napi häälteenamusega d'Estaing'i võita ja temast sai esimene sotsialistist Prantsusmaa president. Aastal 1992 külastas Mitterrand riigivisiidil Eestit. Tema valitsusajal kaotati [[surmanuhtlus]] ning ~~paranesid tunduvalt~~ Prantsusmaa suhted [[Saksamaa]]ga paranesid tunduvalt, osalt tänu isiklikele headele suhetele liidukantsler [[Helmut Kohl]]iga. Siiski oli ta alguses, sarnaselt Suurbritannia ~~peaminister~~peaministri [[Margaret Thatcher\|Margaret Thatcheriga]], Saksamaa taasühinemise suhtes skeptiline, kuna kartis, et nii võib Saksamaa muutuda liiga mõjuvõimsaks. Mitterrand kirjutas koos Thatcheriga 12. veebruaril 1986 alla Canterbury lepingule Eurotunneli rajamiseks, ning osales 6. mail 1994 koos kuninganna Elizabeth II'-ga tunneli avamistseremoonial. == Tunnustused ==

François Mitterrand: erinevus redaktsioonide vahel