Vikipeedia

Johann Muischneek: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
8. rida:
| Sünniaeg = [[21. oktoober]] [[1883]]
| Sünnikoht = [[Rauna kihelkond]]
| Surmaaeg = [[25.{{Surmaaeg veebruar]]ja [[vanus|1918]]|2|25|1883|10|21}}
| Surmakoht = [[Tallinn]]
| Rahvus = lätlane
}}
 
'''Johann Muischneek''' (harvem kasutatud lätikeelset nimekuju '''Jānis Muižnieks''', [[21. oktoober]] [[1883]] [[Rauna kihelkond]] – [[25. veebruar]] [[1918]] [[Tallinn]]) oli [[lätlased|läti]] päritolu tallinlane, kes sai postuumselt tuntuks kui esimene [[Eesti|Eesti Vabariigi]] eest langenu. Muischneek suri [[Tallinn]]as [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärava]] ümbruses Eesti omakaitsesalga ja Vene sõjaväe madruste vahel toimunud tulevahetuse (nn Elektrijaama lahing) käigus saadud vigastustesse.
 
==Elulugu==
Johann Muischneek sündis [[Läti]] alal Rauna kihelkonnas [[Liivimaa]]l. Ta oli talusulase Peter Muischneeki (ka Pēteris Muižnieks) ja tolle naise Liene (sünninimega Bebris või Bebrs) esimene laps. Sünnimeetrikasse kanti ta Jahn Muischneeki nime all.<ref Muischneekiname="järjejutt2" ristiisa/> oliMuischneeki temavanemad said isahiljem vendtaluomanikeks, samutimille Johannjärel Muischneekisündisid (ka Jānistema Muižnieks)kaks nimevenda kandnudja hilisemviis Tallinnaõde. ärimeesMuischneeki lapsepõlve ja varase nooruse kohta andmed puuduvad.<ref name="järjejutt2järjejutt3" />
 
Muischneeki ristiisa oli tema isa vend, kes kandis samuti Johann Muischneeki (ka Jānis Muižnieks) nime. Viimane saabus 1885. aastal Tallinnasse, kus sai aja jooksul tuntud veinikaupmeheks. 1883. aastal sündinud Johann Muischneek kolis samuti Tallinnasse arvatavasti millalgi 20. sajandi alguses ja asus tööle oma ristiisa äris.<ref name="järjejutt2" /><ref name="lisandusi59" /><ref name="järjejutt9" /> Ehkki Muischneeki on peetud sõjaväelaseks, ei ole selle kohta mingeid andmeid ning ka surmatunnistusel on tema ametina kirjas äriteenija.<ref name="lisandusi59" /><ref name="haudi" />
Muischneeki vanemad said hiljem taluomanikeks, mille järel sündisid ka tema kaks venda ja viis õde. Muischneeki lapsepõlve ja varase nooruse kohta andmed puuduvad.<ref name="järjejutt3" /> Küll aga on teada, et Eestisse sattus Muischneek millalgi 20. sajandi alguses, asudes tööle just oma ristiisa äris.<ref name="järjejutt9" />
 
==Surm==
28. rida:
Ehkki [[24. veebruar]]iks oli suur osa enamlasi ja Vene sõjaväelasi Tallinna kesklinna piirkonnast lahkunud, toimus mõnel pool siiski tulevahetusi.<ref name="Pajur137" /> Nimelt suutsid enamlased [[Mere puiestee]] ja sadama ümbrust veel oma kontrolli all hoida.<ref name="lisandusi55" /> Loodud omakaitsesalgad püüdsid takistada rüüstamisi sadama piirkonnas, samal ajal kui Vene madrused üritasid rüüstetegevuse kesklinnale ligemale viia. Seetõttu saatsid linna komandant [[Konrad Rotschild]] ja omakaitse juhataja [[Johan Pitka]] kõik relvastatud üksused sadama piirkonda.<ref name="Pajur137" /> Koos omakaitse salkadega patrullisid sadama piirkonnas [[Tallinna Peetri Reaalkool]]is 1917. aasta kevadel moodustatud Õppiva Noorsoo Roodu rühmad.<ref name="lisandusi55" />
 
24. veebruari õhtul üritasid enamlastest madrused vallutada [[Tallinna elektrijaam]]a ja seejärel kesklinna tungida. See viis kokkupõrgeteni Suure Rannavärava ümbruses, kus toimus ulatuslikum tulevahetus.<ref name="lisandusi55" /> Lahingutegevuses osalesid valdavalt reaalkooli õpilased, aga ka omakaitselased, kelle hulka kuulus ka Muischneek. Vene madruste rünnak suudeti tagasi lükata, ent tulevahetuse käigus sai haavata kokku kolm omakaitsesalklast. Kui kaks neist said kergemaid vigastusi, siis Muischneeki haavad osutusid surmavaks.<ref name="Pajur137" /><ref name="EV90b" /> Ta suri 25. veebruari hommikul kell 9.30.<ref name="lisandusi58" />
 
Lisaks Muischneekile haavata saanud E. Seemen on kriitilisi hetki hiljem meenutanud sõnadega:
{{Tsitaat3|Kuna meie salk oli väike ja tulejõud nõrk, siis hakkasime samal ajal tagasi tõmbuma hoonete varju. Siis aga äkki tundsin, et üks kuul riivas mind parema kaenla alt ja arvatavasti sama kuul tabas mu kaaslast Muischneeki rinnust. Ta langes valukarjatusega mu seljataha maha ja samal ajal löödi otsekui vitsaga mu vasakut kätt. Nüüd tõmbusime Paksu Margareeta varju, kaasa võttes ka surmavalt haavatud Muischneeki. […] Kummardusin Muischneeki kohale, et teada saada tema olukorda ja palusin kaaslasi ta koju viia.|<ref name="seemen" />}}
 
Muischneek suri 25. veebruari hommikul kell 9.30.<ref name="lisandusi58" />
 
==Haud==
37. rida ⟶ 39. rida:
Muischneek maeti 3. märtsil 1918 tsiviilisikuna Tallinna [[Rahumäe kalmistu]]le.<ref name="lisandusi58" /><ref name="haudi" />
 
Tema haud säilis läbi terve Nõukogude perioodi. Haua asukohta teadsid sel ajal ainult Tallinna ärimeheveinikaupmehe Muischneeki tütar Helene Eylandt, temaviimase mees Arnold ning viimasetolle õde [[Linda Soomre]]. Kuni 1960. aastate lõpuni hoolitses platsi eest Helene Eylandt, edaspidi võttis selle üle ja ühtlasi kindlustas hauakoha püsimise Linda Soomre.<ref name="haudi" /><ref name="lisandusi60" /> Soomre rajas oma hauaplatsi Muischneeki haua kõrvale, et tagada selle puutumatus.<ref name="järjejutt11" /> Ka elu lõpuaastatel avaldas ta tungivalt soovi, et ta maetaks samale platsile. See soov 1996. aastal, pärast Soomre surma ka täideti.<ref name="lisandusi60" />
 
Soomre sooviks oli samale platsile maetud saada. Nii ongi 1996. aastal surnud Linda Soomre maetud Muischneeki kõrvale.<ref name="lisandusi60" />
 
==Segadused Muischneeki isiku ümber==
Muischneeki isikut on aastakümnete jooksul ümbritsenud mitmed segadused. Teda on peetud Tallinna reaalkooli õpilaseks, tsaariarmee kapteniks ja oma ristiisa pojaks.
Kuni [[2006]]. aastani peeti Muischneeki Tallinna Reaalkooli õpilaseks<ref name="Pajur137" />, hoolimata asjaolust, et ta oli 1918. aastal 34-aastane. Aastal 2006 ja edaspidi on peamiselt [[ajaloolane]] [[Küllo Arjakas]] Muischneeki päritolusse selgust toonud. Arjakase väitel oli Muischneeki veel [[1936]] nimetatud lihtsalt omakaitselaseks.<ref name="Arjakas" /> Erinevates ajakirjandusväljaannetes nimetati teda reaalkooli õpilasrühma juhiks ja korraldajaks, kodanik Muischneekiks või Tallinna Omakaitse liikmeks. Alles hiljem oli temast saanud Tallinna Reaalkooli õpilane, mis järgnevatel aastakümnetel kinnistus. Esimest korda kasutati Arjakase sõnul Muischneekist rääkides sõna "õppur" 1938. aastal ajakirjas Vabadussõja Tähistel. Hiljem juba väliseestlaskonnas hakati Muischneeki juba konkreetselt reaalkooli õpilaseks pidama. 1980. aastate lõpus võeti väliseestlaste seas levinud müüt üle ka Eestis.<ref name="lisandusi5657" /> Vastupidiselt Arjakase väidetele on ajaloolane [[Ago Pajur]] leidnud, et vale versioon läks siiski käibele juba [[1921]]. aastal ilmunud Johan Pitka mälestustes.<ref name="Pajur137" />▼
 
▲KuniTallinna [[2006]].reaalkooli aastaniõpilaseks peeti Muischneeki Tallinnakuni Reaalkooli[[2006]]. õpilaseksaastani<ref name="Pajur137" />, seda hoolimata asjaolust, et ta oli 1918. aastal 34-aastane. Aastal 2006 ja edaspidiSeejärel on peamiselt [[ajaloolane]] [[Küllo Arjakas]] Muischneeki päritolusseseostesse reaalkooliga selgust toonud. Arjakase väitel oli Muischneeki veel aastal [[1936]] nimetatud lihtsalt omakaitselaseks.<ref name="Arjakas" /> Erinevates ajakirjandusväljaannetes nimetati teda reaalkooli õpilasrühma juhiks ja korraldajaks, kodanik Muischneekiks või Tallinna Omakaitse liikmeks. Alles hiljem oli temast saanud Tallinna Reaalkoolireaalkooli õpilane, mis järgnevatel aastakümnetel kinnistus. Esimest korda kasutati Arjakase sõnul Muischneekist rääkides sõna "õppur" 1938. aastal ajakirjas [[Vabadussõja Tähistel]]. HiljemPärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] juba väliseestlaskonnasväliseestlaste poolt hakati Muischneeki juba konkreetselt reaalkooli õpilaseks pidama. 1980. aastate lõpus võeti väliseestlaste seas levinud müüt üle ka Eestis.<ref name="lisandusi5657" /> Vastupidiselt Arjakase väidetele on ajaloolaneAjaloolane [[Ago Pajur]] on aga leidnud, et vale versioon läks siiski käibele juba [[1921]]. aastal ilmunud Johan Pitka mälestustes, milles viimane Muischneeki konkreetselt reaalkooli õpilaseks nimetab.<ref name="Pajur137" /><ref name="pitka" />
Hiljem on Muischneeki elulugu uurinud tema hõimlane Marina Levina, kelle sõnul oli teda peetud Tallinna veinikaupmehe, sama nime kandnud Johann Muischneeki pojaks, kes olevat õppinud Tallinna Reaalkoolis. See versioon olevat alates 1930. aastatest erinevates tekstides levinud.<ref name="järjejutt1" /> Segaduse põhjustajaks on Levina pidanud asjaolu, et Muischneeki onupoeg Johann Berend Gottlieb Muischneek õppis tõepoolest Reaalkoolis ning suri samuti 1918. aastal, küll aga oluliselt hiljem, nimelt 6. novembril. Johann Berend Muischneek oli kapteni auastmes ning segadust suurendavad [[Tallinna Linnaarhiiv]]is leiduvad andmed veel teisegi kapten Muischneeki kohta. Seetõttu on Eesti vabaduse eest langenud Muischneeki peetud ka kapteniks, ehkki tema sõjalise karjääri kohta pole kindlaid andmeid. <ref name="järjejutt9" /> Selle versiooniga nõustus hiljem ka Arjakas, kes ühtlasi oma esimestes kirjutistes esitatud väiteid korrigeeris.<ref name="Arjakas" /><ref name="EV90a" /><ref name="lisandusi60" />
 
Samuti Muischneeki elulugu uurinud lätlane [[Marina Levina]], kes on ühtlasi tema [[hõimlane]], on leidnud, et Johann Muischneeki on peetud ka tolle ristiisa ja Tallinna veinikaupmehe pojaks, kes kandis nime Johann Berend Gottlieb Muischneek ja kes tõepoolest õppis Tallinna reaalkoolis. Levina arvates hakati alates 1930. aastatest erinevates tekstides Muischneeki reaalkooliga seostama just seetõttu. Johann Berend Gottlieb suri samuti 1918. aastal, küll aga oluliselt hiljem, nimelt 6. novembril ja [[Hispaania gripp|Hispaania gripi]] tüsistustesse.<ref name="järjejutt1" /><ref name="lisandusi59" /> Kuna viimane oli kapteni auastmes, on ühtlasi ka Johann Muischneeki ekslikult sõjaväelaseks peetud. Segadust suurendavad [[Tallinna Linnaarhiiv]]is leiduvad andmed veel teisegi kapten Muischneeki kohta.<ref name="järjejutt9" /> Küllo Arjakas, kes oma esimestes kirjutistes on Muischneeki sõjaväelaseks nimetanud, on hiljem Levina uurimistöö valguses oma algseid väiteid korrigeerinud.<ref name="Arjakas" /><ref name="EV90a" /><ref name="lisandusi60" />
Nii Arjakas kui ka reaalkooli ajalugu uurinud [[Märt Karmo]] on leidnud, et segaduse põhjuseks võis olla ka asjaolu, et sel ajal ja varemgi õppis reaalkoolis mitu Muischneeki-nimelist õpilast, mis võis muuhulgas paljudes reaalkooli õppursõduriteski tekitada eelduse, et ka langenu pidi olema realist.<ref name="karmo62" /><ref name="lisandusi58" />▼
 
▲Nii Arjakas kui ka reaalkooli ajalugu uurinud [[Märt Karmo]] on leidnud, et segadusesegadustele põhjusekstekkimisele Muischneeki isiku ümber võis ollakaasa aidata ka asjaolu, et sel1918. ajalaastal ja varemgi õppis reaalkoolis mitu Muischneeki-nimelist õpilast, mis võis muuhulgas paljudes reaalkooli õppursõduriteski tekitada eelduse, et ka langenu pidi olema realist.<ref name="karmo62" /><ref name="lisandusi58" />
 
==Mälestuse jäädvustamine==
[[Pilt:Johann Muischneeki mälestustahvel Meremuuseumis.JPG|pisi|Mälestustahvel Paksus Margareetas]]
24. mail 1936 avati [[Paks Margareeta|Paksu Margareeta]] välisseinal Muischneekile pühendatud esimene mälestustahvel. Tahvlile oli kantud tekst "24. veebruaril 1918 langes Johann Muischneek võitluses Eesti vabariigi eest selle väljakuulutamisel".<ref name="lisandusi56" /> Mälestustahvel kadus pärast Nõukogude võimu kehtestamist. Uus mälestustahvel avati seekord juba Paksu Margareeta siseruumides, [[Eesti Meremuuseum]]is [[28. september|28. septembril]] [[1991]] tekstiga "24. veebruaril 1918 langes Paksu Margareta juures esimeses lahingus Eesti Vabariigi eest Tallinna Peetri Reaalkoolis õppinud omakaitselane Johann Muischneek".<ref name="järjejutt1" /> Mälestustahvli paigutamise üheks initsiaatoriks oli Märt Karmo, kes andmeid arhiividest üle kontrollimata lasi ennast tol hetkel eksitada levinud eksiarvamusest Muischneeki isiku kohta, mistõttu sai tahvli tekst ka ebatäpne.<ref name="karmo62" />
 
Uus mälestustahvel avati seekord juba Paksu Margareeta siseruumides, [[Eesti Meremuuseum]]is [[28. september|28. septembril]] [[1991]] tekstiga "24. veebruaril 1918 langes Paksu Margareta juures esimeses lahingus Eesti Vabariigi eest Tallinna Peetri Reaalkoolis õppinud omakaitselane Johann Muischneek".<ref name="järjejutt1" /> Mälestustahvli paigutamise üheks initsiaatoriks oli Märt Karmo, kes andmeid arhiividest üle kontrollimata lasi ennast tol hetkel eksitada levinud eksiarvamusest Muischneeki isiku kohta, mistõttu sai tahvli tekst ka ebatäpne.<ref name="karmo62" />
 
Muischneeki mainis 2006. aasta oktoobris Lätis suursaadiku ametisse astunud [[Jaak Jõerüüt]] volikirja üleandmise tseremoonial, mida kajastati ka Läti meedias. Küllo Arjakase sõnul oli ta Jõerüüti mõni aeg varem Muischneekist informeerinud. <ref name="jõerüüt" /><ref name="lisandusi58" />
 
2015. aastal avati Tallinnas [[Niine 6]] hoone küljes mälestustahvel Muischneekile saatuslikuks saanud lahingus osalenud omakaitselastele. Teiste seas on sellel kirjas ka tema nimi. Samas kohas oli mälestustahvel ka enne sõda.<ref name="KL" />
 
==Viited==
{{viited|2|allikad=
<ref name="järjejutt2">Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65674804 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (2. osa)] Maalehtmaaleht.delfi.ee, 17. veebruar 2013.</ref>
<ref name="järjejutt3">Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65710954 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (3. osa)] Maalehtmaaleht.delfi.ee, 26. veebruar 2013.</ref>
<ref name="Pajur137">Pajur, lk 137.</ref>
<ref name="Pajur">Selle kohta vt Pajur, Iseseisvusmanifesti sünnilugu.</ref>
<ref name="järjejutt1">Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65639062 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (1. osa)] Maalehtmaaleht.delfi.ee, 10. veebruar 2013.</ref>
<ref name="järjejutt9">Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65914942 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (9. osa)] Maalehtmaaleht.delfi.ee, 7. aprill 2013.</ref>
<ref name="haudi">[http://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=69561 Johann Muischneek (1883–1918), esimene Eesti Vabariigi eest langenu] Kalmistute andmebaasis.</ref>
<ref name="Arjakas">Küllo Arjakas. [http://www.postimees.ee/1529637/kes-langes-esimesena-eesti-vabariigi-eest Kes langes esimesena Eesti Vabariigi eest?] [[Postimees]], 23. veebruar 2006.</ref>
72. rida ⟶ 74. rida:
<ref name="lisandusi58">Arjakas, Lisandusi, lk 58.</ref>
<ref name="lisandusi60">Arjakas, Lisandusi, lk 60.</ref>
<ref name="lisandusi59">Arjakas, Lisandusi, lk 59.</ref>
<ref name="EV90a">Arjakas, EV 90, lk 35.</ref>
<ref name="EV90b">Arjakas, EV 90, lk 34.</ref>
<ref name="jõerüüt">Kadri Masing. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-suursaadik-latis-jaak-joeruut-andis-ule-volikirja?id=51059771 Eesti suursaadik Lätis Jaak Jõerüüt andis üle volikirja] Eesti Päevaleht, 10. oktoober 2006.</ref>
<ref name="seemen">Omakaitsemehe mälestusi iseseisvuse saabumisest. – Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 23. veebruar 1962.</ref>
<ref name="KL">[http://www.kaitseliit.ee/et/esimene-eesti-vabaduse-eest-langenu-saab-malestustahvli Esimesed Eesti Vabariigi eest võidelnud said mälestustahvli] kaitseliit.ee, 10. juuni 2015.</ref>
<ref name="järjejutt11">Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65986652 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (11. osa)] maaleht.delfi.ee, 21. aprill 2013.</ref>
<ref name="pitka">Johan Pitka. Minu mälestused Suure Ilmasõja algusest Eesti Vabadussõja lõpuni: 1914-1920. 2. tr. Tallinn 1993, lk 28.</ref>
}}
 
81. rida ⟶ 87. rida:
*Küllo Arjakas (koost). Eesti Vabariik 90: sündmused ja arengud. Tallinn 2008, lk 34–35.
*Küllo Arjakas. Lisandusi Eesti Vabariigi esimese sõjasangari teemale. Kes langes esimesena Eesti eest? – Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts 25: ajalookonverents 28. septembril 2013. Tallinn 2013, lk 55–60.
*Marina Levina. Järjejutt: Esimese kangelase lugu. - [[Maaleht]], nr 6-16, 7. veebruar - 18. aprill 2013 (tõlkinud [[Livia Viitol]]). (digiteerituna [http://dea.digar.ee/page/maaleht/2013/02/07/40 1.], [http://dea.digar.ee/page/maaleht/2013/02/14/40 2.], [http://dea.digar.ee/page/maaleht/2013/02/21/37 3.], [http://dea.digar.ee/page/maaleht/2013/02/28/36 4.], [http://dea.digar.ee/page/maaleht/2013/03/07/37 5.], [http://dea.digar.ee/page/maaleht/2013/03/14/45 6.], [http://dea.digar.ee/page/maaleht/2013/03/21/37 7.], [http://dea.digar.ee/page/maaleht/2013/03/28/37 8.], [http://dea.digar.ee/page/maaleht/2013/04/04/40 9.], [http://dea.digar.ee/page/maaleht/2013/04/11/36 10.] ja [http://dea.digar.ee/page/maaleht/2013/04/18/36 11.] osa)
*Marina Levina. Jānis Muižnieks – Pirmais krīt par Igaunijas neatkarību. – Ilustrētā Pasaules Vēsture, 2013, nr 3, lk 26–31.
*Ago Pajur. Iseseisvusmanifesti sünnilugu. – Iseseisvusmanifest: Artikleid, dokumente ja mälestusi. Tartu 2014, lk 53–161.
88. rida ⟶ 95. rida:
*[http://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-169-lati-lugu/similar-172625 EESTI LUGU 169. Läti lugu] [[ERR]]i arhiivis
*Küllo Arjakas. [http://www.postimees.ee/1529637/kes-langes-esimesena-eesti-vabariigi-eest Kes langes esimesena Eesti Vabariigi eest?] [[Postimees]], 23. veebruar 2006
*Küllo Arjakas. [http://www.tvnet.lv/zinas/arvalstis/258302-par_igaunijas_brivibu_pirmais_krita_latvietis Par Igaunijas brīvību pirmais krita... latvietis] tvnet.lv, 16. mai 2006 <small>(läti keelde tõlkinud [[Guntars Godiņš]])</small>
*[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/eesti-vabariigi-esimese-kangelase-lugu?id=65631226 Järjejutt: Esimese kangelase lugu] [[Maaleht]]maaleht.delfi.ee, 6. veebruar 2013
*Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65639062 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (1. osa)] Maalehtmaaleht.delfi.ee, 10. veebruar 2013
*Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65674804 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (2. osa)] Maalehtmaaleht.delfi.ee, 17. veebruar 2013
*Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65710954 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (3. osa)] Maalehtmaaleht.delfi.ee, 26. veebruar 2013
*Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65746394 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (4. osa)] Maalehtmaaleht.delfi.ee, 3. märts 2013
*Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65778158 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (5. osa)] Maalehtmaaleht.delfi.ee, 10. märts 2013
*Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65816134 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (6. osa)] Maalehtmaaleht.delfi.ee, 17. märts 2013
*Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65847244 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (7. osa)] Maalehtmaaleht.delfi.ee, 24. märts 2013
*Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65914942 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (9. osa)] Maalehtmaaleht.delfi.ee, 7. aprill 2013
*Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65949098 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (10. osa)] Maalehtmaaleht.delfi.ee, 14. aprill 2013
*Marina Levina. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/jarjejutt-esimese-kangelase-lugu?id=65986652 Järjejutt: Esimese kangelase lugu (11. osa)] Maalehtmaaleht.delfi.ee, 21. aprill 2013
 
{{JÄRJESTA:Muischneek, Johann}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Muischneek"