resümee puudub
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Helmut Oruvee''' ([[22. oktoober]] [[1923]] [[Pärnu]] – [[1. märts]] [[2007]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] arhitektuuriteadlane ja -õppejõud.
==Haridus==
Lõpetas [[Pärnu I Reaalkool]]i reaalharu [[1937]], [[Pärnu Ühisgümnaasium]]i humanitaarharu [[1942]],[[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]]ehitusteaduskonna arhitektuuri erialal [[1950]]; [[Leningradi Ehitusinseneride Instituut|Leningradi Ehitusinseneride Instituudi]] aspirant [[1951]]–[[1954]].
==Teaduskraad- ja kutse==
tehnikakandidaat [[1954]], kandidaadiväitekiri "Вопросы проектирования зрительных зал для клубов и домов культуры"; dotsent [[1959]]; professor [[1967]]; arhitektuuridoktor [[1964]] ([[Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut]], kinnitus [[1966]]), väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest".
Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. Aastatel [[1971]]–[[1990]] oli ta Kunstiinstituudi arhitektuurikateedri juhataja. Aastast [[1994]] jätkas ta õppejõu tegevust [[emeriitprofessor]]ina.▼
==
Tööline [[Lavassaare turbatööstus]]es, [[Pärnu sadam]]as, elektrijaamas ja suusatööstuses [[1941]]–[[1944]].
Helmut Oruvee peamised teened seisnevad [[akustika]] arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema osalusel rajati [[Tallinna Lauluväljak]]u, [[Tallinna Linnahall]]i, [[Tartu]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri- ja kontserdisaali]], [[Pärnu]] [[Endla (teater)|Endla teatri]], [[Viljandi]] [[Ugala|Ugala teatri]] ja Tallinna Polütehnilise Instituudi saali arhitektuuriakustika. Samuti oli ta seotud kultuurimajadega Jõhvis (1976), Paides (1983) ja Põlvas (1988) ning koostas [[Pärnu metodisti kirik]] Agape projekti (1993).▼
[[TTÜ]]s [[1950]]/[[1951]], [[1954]]–[[1974]]: arhitektuuri ja arhitektuursete konstruktsioonide kateedri vanemlaborant, assistent [[1950]]/[[1951]], vanemõpetaja [[1954]], dotsent [[1955]]–[[1962]], vanemteadur [[1962]]–[[1964]]; arhitektuuri kateedri professor [[1965]]–[[1971]]; ehitusteaduskonna dekaan [[1964]]–[[1971]], õppejõud tunnitasu alusel [[1972]]–[[1974]].
Oruvee töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel [[Leedu]]s ([[Vilniuse laululava]] (1958), [[Klaipėda]] (1993) ja [[Visaginas]]e (1999–2000) kirikud), [[Venemaa]]l ([[Peterburi konservatoorium|Leningradi Konservatoorium]]i ooperistuudio rekonstrueerimine 1964. aastal), [[Gruusia]]s (Tbilisi ooperiteatri rekonstrueerimine 1974. aastal) ja paljudes teistes riikides.▼
[[Eesti Projekt]]i vanemarhitekt (kohakaaslus), hiljem konsultant [[1954]]–[[1958]];
▲Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee.
Ta oli [[Tallinna Teadlaste Maja]] asutaja ja tegevliige. Vabal ajal tegeles ta palju muusikaga, esinedes muuhulgas ka Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskooris.▼
Helmut Oruvee koostas kokku 120 teadustrükist.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref>▼
==Teadustöö põhisuunad==
▲Arhitektuuriakustika. Helmut Oruvee peamised teened seisnevad [[akustika]] arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema
▲Oruvee töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel [[Leedu]]s ([[Vilniuse laululava]] (1958), [[Klaipėda]] (1993) ja [[Visaginas]]e (1999–2000) kirikud), [[Venemaa]]l ([[Peterburi konservatoorium|Leningradi Konservatoorium]]i ooperistuudio rekonstrueerimine 1964. aastal), [[Gruusia]]s (Tbilisi ooperiteatri rekonstrueerimine 1974. aastal
▲
==Teadusorganisatoorne ja inseneritegevus==
Oli mitme projekteerimisasutuse akustika konsultant. Eesti Arhitektide Liidu liige alates [[1955]]. aastast, kuulus kaua aega selle juhatusse ja aseesimees ning teooriasektsiooni juhataja, [[Eesti Raadio]] ja [[Televisiooni Komitee tehnikanõukogu]] liige.
[[Tallinna Kalinini rajooni TS Nõukogu]] esimees [[1955]]–[[1960]]; [[Tallinna Linna TS Nõukogu]] saadik ning alalise ehituskomisjoni esimees [[1961]]–[[1965]], [[Tallinna Teadlaste Maja]] asutaja- ja tegevliige.
▲
==Tunnustused==
*[[Nõukogude Eesti preemia]] [[1965]] (kollektiiv);
*[[Lenini orden]] [[1967]];
*[[Eesti NSV teeneline teadlane]] [[1969]].
==Teoseid==
60. rida ⟶ 72. rida:
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1923]]
[[Kategooria:Surnud 2007]]
|