Erinevus lehekülje "Helmut Oruvee" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
'''Helmut Oruvee''' ([[22. oktoober]] [[1923]] [[Pärnu]] – [[1. märts]] [[2007]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] arhitektuuriteadlane ja -õppejõud.
 
== Elulugu ==
Ta lõpetas [[1942]]. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i. Juba enne kooli lõpetamist asus ta tööle ja oli sõja-aastatel [[1941]]–[[1944]] lihttööline.
 
==Haridus==
Kui sõja järel avati [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonnas [[arhitektuur]]i eriala, alustas Helmut Oruvee õpinguid just sellel erialal. Ta lõpetas ülikooli arhitekti diplomiga [[1950]]. aastal. Õpingud jätkusid [[1951]]. aastal [[Leningradi Ehitusinseneride Instituut|Leningradi Ehitusinseneride Instituudis]], kus ta kaitses [[1954]]. aastal kandidaadiväitekirja "Вопросы проектирования зрительных зал для клубов и домов культуры".
Lõpetas [[Pärnu I Reaalkool]]i reaalharu [[1937]], [[Pärnu Ühisgümnaasium]]i humanitaarharu [[1942]],[[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]]ehitusteaduskonna arhitektuuri erialal [[1950]]; [[Leningradi Ehitusinseneride Instituut|Leningradi Ehitusinseneride Instituudi]] aspirant [[1951]]–[[1954]].
 
==Teaduskraad- ja kutse==
Pöördunud 1954. aastal tagasi [[Tallinn]]asse, sai Oruveest [[dotsent]] Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedris. Aastal [[1964]] valiti ta ehitusteaduskonna [[dekaan]]iks. [[Doktorikraad]] anti talle järgmisel aastal [[Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut|Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudist]] väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest" eest. See võimaldas tal saada [[1967]]. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurikateedri [[professor]]iks.
tehnikakandidaat [[1954]], kandidaadiväitekiri "Вопросы проектирования зрительных зал для клубов и домов культуры"; dotsent [[1959]]; professor [[1967]]; arhitektuuridoktor [[1964]] ([[Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut]], kinnitus [[1966]]), väitekirja "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest".
 
Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. Aastatel [[1971]]–[[1990]] oli ta Kunstiinstituudi arhitektuurikateedri juhataja. Aastast [[1994]] jätkas ta õppejõu tegevust [[emeriitprofessor]]ina.
 
== Tegevus Teenistuskäik==
Tööline [[Lavassaare turbatööstus]]es, [[Pärnu sadam]]as, elektrijaamas ja suusatööstuses [[1941]]–[[1944]].
Helmut Oruvee peamised teened seisnevad [[akustika]] arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema osalusel rajati [[Tallinna Lauluväljak]]u, [[Tallinna Linnahall]]i, [[Tartu]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri- ja kontserdisaali]], [[Pärnu]] [[Endla (teater)|Endla teatri]], [[Viljandi]] [[Ugala|Ugala teatri]] ja Tallinna Polütehnilise Instituudi saali arhitektuuriakustika. Samuti oli ta seotud kultuurimajadega Jõhvis (1976), Paides (1983) ja Põlvas (1988) ning koostas [[Pärnu metodisti kirik]] Agape projekti (1993).
 
[[TTÜ]]s [[1950]]/[[1951]], [[1954]]–[[1974]]: arhitektuuri ja arhitektuursete konstruktsioonide kateedri vanemlaborant, assistent [[1950]]/[[1951]], vanemõpetaja [[1954]], dotsent [[1955]]–[[1962]], vanemteadur [[1962]]–[[1964]]; arhitektuuri kateedri professor [[1965]]–[[1971]]; ehitusteaduskonna dekaan [[1964]]–[[1971]], õppejõud tunnitasu alusel [[1972]]–[[1974]].
Oruvee töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel [[Leedu]]s ([[Vilniuse laululava]] (1958), [[Klaipėda]] (1993) ja [[Visaginas]]e (1999–2000) kirikud), [[Venemaa]]l ([[Peterburi konservatoorium|Leningradi Konservatoorium]]i ooperistuudio rekonstrueerimine 1964. aastal), [[Gruusia]]s (Tbilisi ooperiteatri rekonstrueerimine 1974. aastal) ja paljudes teistes riikides.
 
[[Eesti Projekt]]i vanemarhitekt (kohakaaslus), hiljem konsultant [[1954]]–[[1958]];
Helmut Oruvee oli alates [[1955]]. aastast [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige, kuulus kaua aega selle juhatusse ja oli organisatsiooni aseesimees.
 
Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. AastatelERKI/TKÜ/EKA arhitektuurikateedri professor ja juhataja [[1971]]–[[1990]], oli ta Kunstiinstituudi arhitektuurikateedri juhataja. Aastastemeriitprofessor [[1994]] jätkas ta õppejõu tegevust [[emeriitprofessor2007]]ina.
Ta oli [[Tallinna Teadlaste Maja]] asutaja ja tegevliige. Vabal ajal tegeles ta palju muusikaga, esinedes muuhulgas ka Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskooris.
 
Helmut Oruvee koostas kokku 120 teadustrükist.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref>
 
==Teadustöö põhisuunad==
== Tunnustus ==
Arhitektuuriakustika. Helmut Oruvee peamised teened seisnevad [[akustika]] arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema osaluselteadusuuringuid rajation [[Tallinnarakendatud Lauluväljak]]u,projekteerimis- ja ehituspraktikas enam kui 60 hoones (nt [[Tallinna Linnahall]]ilaululava akustilise ekraani projekteerimisel ja ruumide akustika kujundamisel, [[Tartu]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri- ja kontserdisaali]], Estonia, [[Pärnu]] [[Endla (teater)|Endla teatri]], ja [[Viljandi]] [[Ugala|Ugala teatri]], ja Tallinna Polütehnilise Instituudi saali arhitektuuriakustika, [[Tallinna Linnahall]] 1978). Samuti oli ta seotud kultuurimajadega Jõhvis[[Jõhvi]]s (1976), Paides[[Paide]]s (1983) ja Põlvas[[Põlva]]s (1988) ning koostas [[Pärnu metodisti kirik]] Agape projekti (1993).
Eesti NSV riiklik preemia (1965, kollektiivis). Aastal [[1969]] anti talle [[Eesti NSV teeneline teadlane|Eesti NSV teenelise teadlase]] aunimetus.
Oruvee töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel [[Leedu]]s ([[Vilniuse laululava]] (1958), [[Klaipėda]] (1993) ja [[Visaginas]]e (1999–2000) kirikud), [[Venemaa]]l ([[Peterburi konservatoorium|Leningradi Konservatoorium]]i ooperistuudio rekonstrueerimine 1964. aastal), [[Gruusia]]s (Tbilisi ooperiteatri rekonstrueerimine 1974. aastal), Tomski Ülikooli aulas ja paljudes teistes riikides.
HelmutAvaldanud Oruveehulgaliselt koostaspublikatsioone, koostanud õppevahendeid ja diafilme, kokku 120 teadustrükist.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref>
 
==Teadusorganisatoorne ja inseneritegevus==
Oli mitme projekteerimisasutuse akustika konsultant. Eesti Arhitektide Liidu liige alates [[1955]]. aastast, kuulus kaua aega selle juhatusse ja aseesimees ning teooriasektsiooni juhataja, [[Eesti Raadio]] ja [[Televisiooni Komitee tehnikanõukogu]] liige.
[[Tallinna Kalinini rajooni TS Nõukogu]] esimees [[1955]]–[[1960]]; [[Tallinna Linna TS Nõukogu]] saadik ning alalise ehituskomisjoni esimees [[1961]]–[[1965]], [[Tallinna Teadlaste Maja]] asutaja- ja tegevliige.
Ta oli [[Tallinna Teadlaste Maja]] asutaja ja tegevliige. Vabal ajal tegeles ta palju muusikaga, esinedes muuhulgas ka [[Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskoorismeeskoor]]is.
 
 
==Tunnustused==
*[[Nõukogude Eesti preemia]] [[1965]] (kollektiiv);
*[[Lenini orden]] [[1967]];
*[[Eesti NSV teeneline teadlane]] [[1969]].
 
 
==Teoseid==
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1923]]
[[Kategooria:Surnud 2007]]
121

muudatust