Pomarolo

Pomarolo (saksa: Pommaröl) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 15 km Trentost edelas.

Fail:Map of comune of Pomarolo (province of Trento, region Trentino-South Tyrol, Italy).png

Pomarolo valla paiknemine Trento provintsis

Ülevaade

Pomarolo vallas on frazioni (alljaotused) Chiusole ja Savignano. Pomarolo külgneb järgmiste valdadega: Cimone, Aldeno, Villa Lagarina, Nomi, Volano ja Rovereto. Pomarolo asub Adige jõe ääres ja Cimana mäe jalamil.

Cabernet, Merlot, Sauvignon Blanc ja Schiava viinamarjaistandused on ümbruskonnas ülekaalus, samuti puuviljaaiad.

Külast idas on iidsed Castel Barco varemed, mis ikka veel domineerivad Vallagarina kohal.

Linn uhkustab põllumajandusliku baasiga, mis läheb tagasi antiikaega, olles Rooma päritolu "fundus". Antiikajal, nagu ka tänapäeval moodustavad viljapuud ja viinapuud peamise põllumajandustoodangu. 15. sajandil, Veneetsia võimu all kasvatati Pomarolos ja mujal Vallagarinas mooruspuud ja seda kuni 1950. aastate keskpaigani. Pomarolo ümbruskond on hästi tuntud oma trühvliseene poolest, eriti Savignano.

Etümoloogia

Nimi tuleb vulgaarladinakeelsest sõnast "pomarium", mis tähendab viljapuuaeda.

Ajalugu

Tee Adige jõest paremal, mis lõikab läbi vana küla, on alati olnud peamine läbisõit. Pomarolo oli Vallagarina keskus nii Rooma kui ka kõrgkeskajal.

Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser Lothar III hävitas selle 1136. aastal. Rooma võimu ajal oli Pomarolo "Comun Comunale", mis juhtis haldust, eeskirju, avalikku korda, põllumajandust, taristu hooldamist ja Pomarolot ümbritsevate linnade haldust.

Castel Barco pakkus piirkonnas sõjalist kohalolekut, majutades sinna garnisoni. Pomarolo on ka samanimelise aadliperekonna sünnipaik, kellel oli suur roll kohalikus ja Trento provintsi ajaloos. Ülevõetuna 15. sajandil, purustati Castel Barco keiser Maximilian I poolt Veneetsia sissetungi ajal 1508. aastal.

1330. aastal lisandus San Antonio kirikule palverändurite külalismaja, kuid muudeti hiljem hospitaliks, siis munkade pelgupaigaks.

Tuntud inimesi

• Felice Fontana
• Gregorio Fontana