Lõvi: erinevus redaktsioonide vahel

Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste kehapikkus on 180–240 [[sentimeeter|cm]], [[saba]] pikkus 60–90 cm, mass 180-227180–227 [[kilogramm|kg]]. Kere on sale, isegi kiitsakas. [[Pea]] on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane [[karvastik]]. Täiskasvanud isalõvidelisasloomal on pikk tumedam [[lakk (karvad)|lakk]], mis katab nii [[kael]]a, [[õlg]]u kui ka [[rind]]a.

Looduses on lõvid praegu olemas Põhja- Aafrikas,Edela- Aasias ning kaja Indias. Lõvid elavad vabas looduses 10-1410–14 aastat. Vangistuses võivad nad elada ligi 20 aastat. Looduses isalõvid elavad isasloomad harva üle kümne aasta. Isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad võitlused teiste isasloomadega. Tavaliselt elavad lõvid savannides ja heinamaal.

Lõvide arvukus aina väheneb. Peamine selle põhjus on nende elukohtade hävitamine ning konfliktid inimestega.

Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, [[veekogu]]dega [[savann]]id, kus leidub ohtralt sõralisi, ntnäiteks sebradsebrasid antiloobidja antiloope.

Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades – [[praid]]ides. Praidi kuulub tavaliselt 1-21–2 kuni umbes neli täisealist isalõviisaslooma, tosinajagutosinkond emalõvisidemaslooma ja kutsikaid.<ref>John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud [[Peeter Vissak]], lk 161, Kirjastus [[Varrak]], 2001, ISBN 9985 3 0378 4</ref> Tavaliselt on praidis 7 kuni 107–10 või rohkem [[isend]]it. {{lisa viide}}

Kord võimule saanud isased, on sunnitud üksteisega rahulikesse suhetesse jääma, selleks et püüda edukalt kaitsta praidi emalõvisidemasloomi võõraste praidide isalõvideisasloomade eest. Praidide kooselu tabab enamasti iga 2 või 3 aasta järel suure tõenäosusega ümberstruktureerimine. Nooremate isalõvide salgad võivad veristes võitlustes emalõvideemaslõvide pärast kukutada, raskelt vigastada või koguni tappa, juhtisased. Uurijate arvates tunnevad uued juhtisased küll huvi suguküpsete emalõvideemaslõvide vastu, kuid plaanivad tappa kõik emastest sõltuvad kutsikad, selleks et emastel algaks uuesti innaaeg.<ref>John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud [[Peeter Vissak]], lk 161, Kirjastus [[Varrak]], 2001, ISBN 9985 3 0378 4</ref>

Võitluste käigus võivad mitmed emased koos oma kutsikatega praidist lahkuda <ref>John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud [[Peeter Vissak]], lk 164, Kirjastus [[Varrak]], 2001, ISBN 9985 3 0378 4</ref>, see jätab neid ilma rühma kaitsest ning raskendab jahipidamist mistõttu õnnestub üksikutel emalõvidelemaslõvidel kutsikate kasvatamine, ka rohkete vaenlaste tõttu, (sh inimene) siiski harva. Mitmetel emalõvidelemaslõvidel koos kutsikatega võib õnnestuda ühinemine uute praididega.

Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Lõvi on ainuke kaslane, kes elab ja peab jahti rühmas. Põhilised toiduhankijad on emalõvidemaslõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused [[antiloop|antiloobid]], [[sebra]]d ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored [[aafrika elevant|elevandid]], [[ninasarvik]]ud, [[jõehobu]]d ja [[koduloomad]]. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi ([[hiir]]i). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagiSaagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi [[käpp]]i ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. PealePärast söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt [[haigus|haiged]] või [[vanadus]]est väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi.

Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 20–30 -aastaseks. Looduses esineb lõvi ja [[leopard]]i suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger – [[liiger]]; ema lõvi, isa tiiger – [[tigon]]).