Hyde Park: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited
PResümee puudub
4. rida:
'''Hyde Park''' on üks suurimaid Londoni kesklinna parke ning see moodustab ühe osa Londoni Kuninglikest parkidest. Hyde Parki teeb iseäranis kuulsaks selles paiknev [[Speakers' Corner]] (ee k ''kõnelejate nurk'', ''kõnenurk''), kus pühapäeviti võib iga soovija oma kõnega esineda.
 
Aegade jooksul on siin aset leidnud palju üritusi ja sündmusi. 1851. aastal toimus Hyde Parkis [[Suur näitus]] (vt [[maailmanäitus]]; [[1851. aasta maailmanäitus]]), mille puhuks ehitati pargi lõunaserva arhitekt Joseph Paxtoni kavandatudprojekteeritud [[Kristallpalee]].
Park on protestimiitingute traditsiooniline toimumiskoht. Siin on oma meelt avaldanud tšartistlikust liikumisest osavõtjad, [[Reform League]]'i toetajad, naisõiguslased ja Iraagi sõja vastased. 2002. aastal alustasid tuhanded uue jahiseaduse eelnõu vastased just nimelt Hyde Parkist oma protestimarssi.<ref name="4WtbF" />
10. rida:
20. juulil 1982 said Hyde Parkis ja [[Regent Park|Regent Parkis]] sõjaväelise tseremoonia ajal toimunud kahes pommiplahvatuses, mille korraldamist seostati Ajutise Iiri Vabariikliku Armeega, surma [[Household Cavalry]] ja jalaväerügemendi Royal Green Jacket kaheksa liiget ning seitse ratsahobust.
 
[[Serpentine]]´'i järv (tuntud ka Serpentine´'i jõena) jagab pargiala kaheks. Hyde Park piirneb Kensingtoni aedadega ([[Kensington Gardens]]), mida sageli peetakse Hyde Parki osaks. Tegelikult on Kensingtoni aiad siiski eraldiseisev ala alates 1728. aastast, mil kuninganna Caroline võttis vastu otsuse jagada pargiala kaheks. Hyde Parki ja Kensingtoni aedade pindala on vastavalt 1,42 km² <ref name="Bm1mC" /> ja 1,11 km² <ref name="L8RpN" />, moodustades kokku 2,53 km² ning olles seega suurem [[Monaco]] Vürstiriigist (1,95 km²), ent siiski väiksem kui New Yorgi [[Central Park]] 3,41 km²). Hyde Parki piiridest väljaspool kagus on teederistmikuna tuntud [[Hyde Park Corner]]. Päevasel ajal sulanduvad kaks pargiala üheks suureks pargiks, ent õhtu saabudes Kensingtoni aiad suletakse. Seevastu samas kõrval asetsev Hyde Park on avatud aasta läbi iga päev alates kella 5.00st hommikul kuni südaööni.
 
Hyde Park on suurim neljast pargist, mis üheskoos moodustavad kesklinna rohelise pargivööndi. See algab Kensingtoni palee aedadest ja Hyde Parkist, lookleb läbi Hyde Park Corneri ja [[Green Park|Green Parki]] (19 ha) ning möödudes [[Buckinghami palee]]d ümbritsevast rohealast ulatub läbi [[Saint James Park]]i (23 ha) kuni [[Horse Guards Parade]]'ini [[Whitehall]]is.
22. rida:
<ref name="GwAfI" />
 
1689. aastal asus [[William III]] elama Hyde Parki kaugemas nurgas asuvasse [[Kensingtoni palee]]sse, kasutades pargist läbisõitmisel piki selle lõunaserva kulgevat teed, mida tollal nimetati Kuninga erateeks. See on praegugi olemas laia sirge kruusliivase teena, kulgedes Hyde Park Corner´iCorneri läänepoolsest servast Kensingtoni palee suunas. Praegu nimetatakse seda teed [[Rotten Row]]´'ks, ent varasemad nimekujud on ka Ratten Row (otsetee), Route du roi (Kuninga tee) ja rotten (teed katva pehme pinnakattematerjali nimetus).<ref name="NvTj8" />
[[Inglise kodusõda|Inglise kodusõja]] ajal 17. sajandil kasutasid seda teed ratsaväelased; 19. sajandi lõpul oli jõukatel aadlikel kombeks sel pargiteel ratsutada.
<ref name="world and its people" />
 
Rotten Row pikkus on 2,5 km (1,5 miili) ning sellel on lubatud ratsutada ka praegu. Väljaspool parki rööbiti Rotten Row´'ga kulgeb Kensington Gore'i tänav, mida mööda liigub Londoni lääneosast kesklinna jõudev ühistransport.
 
Pargiala tervikliku ümberkujundamisega alustati esimest korda kuninganna Caroline'i valitsusajal.<ref name="rsGox" /> Töid juhatas Charles Bridgeman Metsade ja Jõgede JärelvalveametiJärelevalveameti ülema (Surveyor-General of Woods and Forests) Charles Withersi valvsa silma all, kes võttis ettevõetud tööde rahastamiseks ka laenu.
Pargi ümberkujundustööd said valmis 1733. aastal ning läksid riigikassale maksma 20 000 naela. Ch. Bridgemani rajatud veekogu, nimega Serpentine, saadi tammi ehitamisel väiksele Westbourne'i jõele, mis voolas läbi Hyde Parki ning polnud üldsegi maalilise lookleva Serpentine'i jõe moodi, mida kirjeldas William Hogart, vaid üksnes tavapärasest erinev lauge jõekäär.
 
1739. aastal määrati Hyde Parki järelvaatajaksjärelevaatajaks Thomas Thynne, 2. Weymouthi vikont, kes peagi pärast ametisse määramist laskis kaevata Serpentine´'i järve sarnase veesilma ka oma Longleati häärberi juurde.<ref name="dDrCw" />
 
Kuigi Hyde Parki järve nimetatakse Serpentine´'iks, kannab tegelikult sellist nime ainult järve idapoolne osa; läänepoolset osa nimetatakse Long Water´iksWateriks. Georges Rennie kavandatudprojekteeritud sild (1826) Long Wateri juures jaotab järve otsekui kaheks ja on ühtlasi piiriks Kensingtoni aedade ja Hyde Parki vahel.
 
Üks tähtsamaid pargis toimunud üritusi oli 1851. aasta maailmanäitus, mistarvis ehitati pargi lõunapoolsesse serva Kristallpalee (arh. Joseph Paxton) – hiiglaslik klaasist maja.
44. rida:
[[Pilt:Entrée Hyde Park.JPG|pisi|Hyde Parki Suur värav.]]
 
Hyde Parki Suur värav, mida tuntakse ka Kuninganna Elizabethi väravana, paikneb Hyde Park Corner´iCorneri juures [[Apsley House|Apsley House']]<nowiki/>i kõrval ning püstitati Decimus Burtoni kavandiprojekti järgi aastatel 1824–1825.<ref name="oA1Ny" /> Varajane kirjeldus annab teada järgmist:
 
::'' "Väravaehitist kaunistavad kannelüüridega Joonia sambad ning selles on kolm suurt võlvitud läbipääsuava sõidukitele, kaks väiksemat läbipääsuava jalakäijatele, väike väravavahi majake jms. Väravaehitise kogulaius on 107 jalga (33 m). Peasissekäik on rõhutatult massiivne: võlvkaar koos katuseosaga toetub neljale sambale – kaks kummalgi pool läbipääsuava. Kaht ülejäänud suurt ja kahe Joonia sambaga ehitud väravat seob peasissepääsuga sammasrida. Joonia sammaste kapiteelide voluudid joonistuvad selgelt esile. Peavärava massiivset katuseosa kaunistab ilus friis, kujutades mereväe ja sõjaväe võidukat protsessiooni. Friisi on kavandanud skulptor John Henning juunior, kelle isa [[John Henning]] on laialt tuntud krahv Elgini kollektsiooni (Elgin marbles) antiiksete skulptuuride pisikoopiate valmistajana. Kummalgi pool suurt väravat asetsevad väikesed jalakäijate väravad. Raudväravad on valmistatud ettevõttes „Härrad Bramah“. Need on rohelist värvi ja kinnitatud värava külge metallhingede abil. Kreeka kuslapuu lehtornamenti kujutav väravasepis annab tunnistust meisterlikust tööst." ''
50. rida:
==Vaatamisväärsused==
[[Pilt:7 7 Hyde Park 090712.jpg|pisi|Terrorismiohvrite mälestusmärk 7/7.]]
Hyde Parkis on arvukalt vaatamisväärsusi: mälestusmärke, skulptuure, purskkaevusid jm. Pargi kirdeosas, Marmorkaare ([[Marble Arch]]) ja endise Tyburni võllapuu asukoha ligidal, paikneb Speakers´' Corner, pargi lõunaservas asub Rotten Row – omaaegne kuninga eratee. Serpentine'i järve lõunakaldal paikneb Walesi printsessi Diana mälestuseks rajatud purskkaev (Diana, Princess of Wales Memorial Fountain) – ovaalne kiviring voolava veega –, mis avati 6. juulil 2004. Serpentine´'ist ida pool, otse tammi lähedal väiksel aiaalal paikneb mälestuskivi holokausti ohvritele (Holocaust Memorial; Holocaust Memorial Garden). Terrorismiohvrite monument 7/7 on püstitatud 7. juulil 2005 aset leidnud terrorirünnakus hukkunute mälestuseks, kujutades 52 terasposti – üht sammast iga hukkunu kohta.
Üks tuntumaid mälestusmärke Suure värava vahetus läheduses on skulptuur „Achilleus“ ehk Wellingtoni monument, püstitatud 1822. aastal kuulsa inglise väejuhi mälestuseks.
64. rida:
Alates 1867. aastast valvab pargialal korda politsei (Metropolitan Police). Hyde Park on Kuninglikest parkidest ainus, kus on alaline politseivalve, seda eelkõige
võimalikke probleeme tekitava Speakers' Corner'iCorneri tõttu. Politseijaoskond paikneb pargi keskel.
1872. aasta pargimäärusega loodi pargivalvuri ametikohad; selles toodi esile, et ''“Igal politseikonstaablil, kes kuulub politseijõududesse piirkonnas, kus on park, aed või valdus, mille suhtes antud määrus kehtib, on selle pargi, aia või valduse pargivalvuri volitused, õigused ja immuniteet.”''
<ref name="6riPU" />