Vikipeedia

Emo: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Emo''' (tuntud ka kui '''''emotional hardcore''''' või '''''emocore''''') on ''[[hardcore punk]]''<nowiki>'</nowiki>i alam[[muusikastiil|stiil]]. Kuna sõnale on tekkinud aja jooksul mitmeid tähendusvarjundeid, siis on termini tähendus saanud paljude arutelude ja vaidluste allikaks.
 
Emo-muusikaEmomuusika põhitunnuseks on poolenisti karjuv, enamasti väga emotsionaalne vokaal ningja meloodilisus, mismida saadetudsaadb hästi kombineeritud kiire trummitagumise poolttrummitagumine. Tihtipeale on laulusõnad taotluslikult lihtsakoelised ja mõneti lapsikud. Esineb ka [[progressiivne rock|progressiivse roki]] elemente nagu laulude pikad ja raskekoelised sissejuhatused.
 
==Ajalugu==
Emo sai algse vormi [[Washington]]is aastal [[1985]]. Žanri algatajaks loetakse [[Guy Picotto]]t ([[Rites of Spring]]) ja [[Ian MacKaye|Ian MacKaye]]'d ([[Embrace]]). Nende mõlema asutatud bändid püsisid koos küll vähe aega, aga siiski panid nad aluse Washingtoni algsele emoskeenele, millest said mõjutatud paljud. Bände hakati kutsuma ''emotional hardcore''<nowiki>'</nowiki>iks ilmselt just asjaolu tõttu, et nad olid laval üliemotsionaalsed ning laulusõnad olid rohkem individualistliku suunaga.
 
Nagu võiski arvata, levis uus asi [[USA|USA-s]] ka teistesse linnadesse peale Washingtoni, kus osati ''hardcore punk''<nowiki>'</nowiki>i hinnata. Uus värske suund, millel nimeks emo, oli olemas ja sellega eksperimenteeriti. Aastat [[1991]] võib lugeda emo alaliigi ''[[screamo]]'' sünniaastaks ningja selle stiili alusepanijaks bändi, millel nimeks [[Heroin]]. Screamo-bändid võtsid enda mõjutused Washingtoni algsetelt emobändidelt, mis olid 1990ndate alguseks juba paljuski laiali läinud ning tegid nende stiili veel kaootilisemaks ningja emotsionaalsemaks.
 
1990ndate alguses sai Ian MacKaye' ja Guy Picotto uus bänd [[Fugazi]] ja [[Dischord Records]] järjest populaarsemaks ''[[indie rock]]''<nowiki>'</nowiki>i bändide seas ning emo hakati kombineerima ''indie rock''<nowiki>'</nowiki>iga, mille tagajärjel see muutus meloodilisemaks.
21. rida:
Kuna emoskeene on väga isemeisterdamisele ([[Do it yourself|DIY-le]]) orienteeritud, teeb emosoengu kandja selle endale enamasti ise või laseb sõbral teha.
 
Pärast sajandivahetust, mil emožanr laiema avalikkuse eest põhimõtteliselt kadus, kadus ka algne emomood. Tänapäeval seostatakse emo tihtipeale üldise ''hardcore''-muusika moega ning seeläbi ka bändidega, mis sellist moodi esindavad (tihtipealetihti nimetatud ka ''[[fashioncore]] ''-bändideks).
 
===''Scene kid'' ja ''emo kid''===
Subkultuurisiseselt eristatakse ''scene kidi'' (''scenester'') kui inimest, kes käib moega kaasas, ning paljude emode arvates on emode subkultuurile surmaks ja ''emo kidi'' (''emo''), kes esindab siis tegelikku emomuusika austajaskonda. Scenesteri stereotüübile omistatakse enamasti rohkem ''[[post-hardcore]]''<nowiki>'</nowiki>i kui emomuusikat ning ''screamo''- ja emomuusika austajate seas on scenesterid enamasti vihatud ning suures ebasoosingus. ScensteridScenesterid on enamasti tuntud enda soengu ning ''[[fashioncore]]''-kalduvuse poolest.
Scene on väga populaarne stiilsete noorte hulgas ning paljud kuulsaimad "scenesterid" töötavad modellidena.
Erinevaid ''hardcore''-muusika stereotüüpe pilaval saidil [http://www.yourscenesucks.com] on emo kidi näitena tegelane ''prehistoric emo''. Tegelase nimi on humoorikas viide sellele, et emomood kui selline on suuresti oma identiteedi minetanud ehk siis teisisõnu välja suremiseväljasuremise äärel.
Asjaolu, et üldiselt ei tehta scenesteridel ja emodel vahet, on põhjustanud palju vaidlusi seoses teemadega, et milline siiski on emomuusika ja -välimus.
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Emo"