Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 02:01 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 19. detsember 2017, kell 15:26 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust P stoikude > stoikute Märgis: Visuaalmuudatus
6. rida: Ebamõõdukus seksuaalsuses ehk [[kasimatus]]: [[seksisõltuvus]], [[pornograafia]], [[liiderdamine]], paarisuhete eitamine ([[perenihilism]] või [[promiskuiteet]]) jne. Akraatiline inimene ei ole võimeline sõlmima sügavaid ega püsivaid suhteid -– nad on viletsad sõbrad ja truudusetud partnerid. Akraasia kui vooruse eitamine viib tühisusse. Alates antiigist on tahtenõrkusse kahesugust suhtumist. [[Platon]]il, läbi [[Sokrates]]e suu, oli akraasia võimatu, kuivõrd kaasteadmise korral, variantide A ja B puhul, kui teatakse, et üks on etem kui teine, pole võimalik valida viletsamat. Halva valiku taga on nõmedus või puudus (inimene võib olla puudulik, näiteks ta võib olla pime või mõne muu tajudefektiga). Aristoteles esindab teist suundumust, mille puhul kuulub inimese juurde kalduvus nõrgalt tahta. ~~Stoikudest~~Stoikutest alates on akraasia küsimus transformeerunud [[mõistus]]e ja tunnete ([[passioon]]ide) vastasseisuks: akraasia kui taltsutamatus on emotsioonide juhtimise ja valdamise küsimus. Selleks tuleb leida vaid retseptuur, teadmiste kogum, mille varal inimliku heaolu saavutamine -– tee [[voorus]]teni -– on distsipliinist ja harjutamisest sõltuv. Kristlikus moralismis on akraatilisust muuhulgas seostatud algpatuga ehk [[pärispatt]] (''peccatum originale''). Alates [[Donald Davidsonist]] kuulub ~~akraasia-temaatika~~akraasiatemaatika [[analüütilise filosoofia]] baasdiskursusse. ==Lisalugemist== Kaasaegsest arutelust kultuuriajakiri ''Akadeemia'' ~~nr.~~ 1 - /2005: # [[Donald Davidson]]. Kuidas on tahtenõrkus võimalik? # [[Indrek Männiste]]. Akraasia ja Davidson.

Akraasia: erinevus redaktsioonide vahel