Redaktsioon: 2. september 2017, kell 15:07 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. detsember 2017, kell 15:27 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: Ludwigi isa oli [[Frangi keiser]] [[Ludwig Vaga]] 840. aastal pärast isa [[Ludwig Vaga]] surma toimunud Frangi riigi pärilussõdades [[840]]–843 ~~Ludwig~~liitus ~~liitudes~~Ludwig oma noorema poolvenna [[Charles Paljaspea]]ga ~~nende~~võitluseks oma ühise vaenlase, vanima venna [[Lothar I (Frangi keiser)\|~~Lothari~~Lothariga]] ~~vastu ning~~. 25. juunil 841. toimunud lahingus võitsid nad Lothari vägesid ning augustis [[843]]~~. aastal~~ [[Verduni lepe\|Verduni leppega]] ~~jaotati~~jagati Frangi riik järgmiselt: * [[Lothar I (Frangi keiser)\|Lothar]] sai kunagise [[Karl Suur]]e impeeriumi perifeerse idaosa ([[Lombardia]]- osa Itaaliast, [[Burgundia]], [[Provence-Alpes-Côte d'Azur\|Provence]], [[Austraasia]] läänepoolsed maad); * [[Charles Paljaspea]] maa-alad [[Rein]]i jõest läänes (st [[Lääne-Frangi riik]], millest kujunes [[Prantsusmaa]]); * '''Ludwig''' aga [[Rein]]i jõest ida pool asuvad maa-alad: [[Baierimaa]]; [[Švaabimaa]] kuni [[Rein]]i jõeni; [[Graubünden\|Graubündeni]]; [[Frangimaa]]; [[Saksimaa]]; [[Tüüringi]] (st [[Ida-Frangi riik\|Ida-Frangi riigi]], millest kujunes hiljem [[Saksamaa]]), ent koos sellega ka võimaluse laiendada seda paganate arvelt ida suunas, mida tema järeltulijad eriti [[11. sajand\|11.]]–[[12. sajand]]il ka tegid. Kuid ka pärast vanema venna Lothari edukat alistamist ei olnud Charlesi ja Ludwigi omavahelised suhted normaalsed, sest 858. aastal Charlesi alluv abbe Aladgardi ja mõjuvõimu omavate isikute kutsel tegi Ludwig sõjakäigu Charlesi maa-alade vastu läbi [[Elsass]]i, sellel ajal kui Charles oli hõivatud sõjategevusega [[normannid]]ega. Kuid enne suurt lahingut toimunud 3-päevaste läbirääkimiste ajal reetsid Charlesi vasallid ta ning ta oli sunnitud väikese sõjasalgaga põgenema sõjaväljalt [[Burgundia]]sse ja suur osa Charlesi riigist jäi Ludwigi ~~valdusese~~valdusse. [[859]]. aastal aga uue Charlesi sõjakäigu ajal ei võtnud Ludwig sõjategevust vastu ning taandus oma kuningriiki, tema valitsusaeg kestis vaid 2 kuud. [[860]]. aastal [[Koblenz]]is toimunud läbirääkimistel leppisid vennad uuesti rahuga. Ka hiljem osutus Ludwig heaks armeejuhiks ning suutis tagasi tõrjuda kõik [[saratseenid]]e rünnakud Ida-Frangi riigile (Lõuna-[[Itaalia]]s), samuti oma valdusi suurendada, põhiliselt laguneva Kesk-Frangi riigi arvelt. [[875]], kui ta vennapoeg keiser [[Ludwig II (Frangi keiser)\|Ludwig II]] suri, taotles Ludwig oma venna Karl Paljaspea kõrval keisritrooni, kuid viimane jõudis ette ning allutas [[Itaalia]] oma võimule. Solvunud Ludwig plaanitses kättemaksuretke, kuid suri enne, kui jõudis armeed oma venna vastu viia. Ludwigi lisanime "Sakslane" võtsid kasutusele alles [[19. sajand]]i ~~Saksa~~saksa ajaloolased, kes püüdsid näidata Ida-Frangi riiki sisuliselt Saksa rahvusriigina, ent tegelikult see nii ei olnud. Ludwig oli ilmselt küll germaanlane, kuid vaevalt oli see tolleaegses käsitluses tema esmane identiteeditunnetus ~~oli~~. Ludwigi pojad olid: [[Karlmann (Baieri)\|Karlmann]], [[Baieri kuningas]] ja Ida-Frangi järgmine kuningas, [[Ludwig Noorem]], [[Saksimaa]] valitseja, ja [[Karl Paks]], viimane Frangi riigi ainuvalitseja. {{algus}}

Ludwig Sakslane: erinevus redaktsioonide vahel