Redaktsioon: 10. detsember 2017, kell 14:38 redigeeri Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6198 muudatust →‎Avastuse filosoofiline külg ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. detsember 2017, kell 14:43 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 251 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Algselt tähendas elemendi ärjenumber tema kohta [[Mendelejevi tabel]]is. Kui [[Dmitri Mendelejev]] asetas tuntud keemilised elemendid sarnaste omaduste järgi rühmitatuna tabelisse, siis tekkisid [[aatommass]]ide rangest järjekorrast lähtumisel mõned ebakõlad. [[Jood]]i ja [[telluur]]i koht tabelis tuli ära vahetada, et omadused paremini kokku klapiksid. Järjenumbriks hakati nimetama seda järjekorranumbrit, mis elementidel oli tabelis. Kuigi järjenumber osutus aatomi [[mass]]iga ligikaudu [[võrdelisus\|võrdeliseks]], pidi see nähtavasti kajastama mingit massist erinevat omadust. Esmakordselt pakkus idee aatomituuma laengu ja perioodilisustabeli ~~järjekorranumbri~~järjenumbri samasusest välja hollandi amatöörfüüsik [[Antonius van den Broek]]. Ta esitas oma [[hüpotees]]i 1911. aastal. [[Henry Moseley]] kinnitas [[1913]]. aastal eksperimentaalselt ([[röntgenspektroskoopia]] abil), et ~~esitatud~~see ~~hüpotees~~on ~~tõepoolest~~tõesti ~~kehtib~~nii. Ta seletas ära ka perioodilisustabelis olevad [[anomaalia]]d. Moseley uuringud näitasid, et [[röntgenstruktuurianalüüs]]il saadud elementide spektrite ning nende õige koha vahel [[perioodilisustabel]]is on kindel vastavus. Kinnitust leidis van den Broeki hüpotees, et tabeli järjekorranumber vastab üksüheselt [[aatomituum]]a [[elektrilaeng]]ule, see tähendab [[prooton]]ite arvule tuumas. Selgus, et elemendi [[keemilised omadused]] olenevad tuuma elektrilaengust, mitte aatommassist.

Aatomnumber: erinevus redaktsioonide vahel