Erinevus lehekülje "Aatomnumber" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 21 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
Algselt tähendas elemendi ärjenumber tema kohta [[Mendelejevi tabel]]is. Kui [[Dmitri Mendelejev]] asetas tuntud keemilised elemendid sarnaste omaduste järgi rühmitatuna tabelisse, siis tekkisid [[aatommass]]ide rangest järjekorrast lähtumisel mõned ebakõlad. [[Jood]]i ja [[telluur]]i koht tabelis tuli ära vahetada, et omadused paremini kokku klapiksid. Järjenumbriks hakati nimetama seda järjekorranumbrit, mis elementidel oli tabelis. Kuigi järjenumber osutus aatomi [[mass]]iga ligikaudu [[võrdelisus|võrdeliseks]], pidi see nähtavasti kajastama mingit massist erinevat omadust.
 
Esmakordselt pakkus idee aatomituuma laengu ja perioodilisustabeli järjekorranumbrijärjenumbri samasusest välja hollandi amatöörfüüsik [[Antonius van den Broek]]. Ta esitas oma [[hüpotees]]i 1911. aastal. [[Henry Moseley]] kinnitas [[1913]]. aastal eksperimentaalselt ([[röntgenspektroskoopia]] abil), et esitatudsee hüpoteeson tõepoolesttõesti kehtibnii.
Ta seletas ära ka perioodilisustabelis olevad [[anomaalia]]d. Moseley uuringud näitasid, et [[röntgenstruktuurianalüüs]]il saadud elementide spektrite ning nende õige koha vahel [[perioodilisustabel]]is on kindel vastavus. Kinnitust leidis van den Broeki hüpotees, et tabeli järjekorranumber vastab üksüheselt [[aatomituum]]a [[elektrilaeng]]ule, see tähendab [[prooton]]ite arvule tuumas.
Selgus, et elemendi [[keemilised omadused]] olenevad tuuma elektrilaengust, mitte aatommassist.