Ta seletas ära ka perioodilisustabelis olevad [[anomaalia]]d. Moseley uuringud näitasid, et [[röntgenstruktuurianalüüs]]il saadud elementide spektrite ning nende õige koha vahel [[perioodilisustabel]]is on kindel vastavus. Kinnitust leidis van den Broeki hüpotees, et tabeli järjekorranumber vastab üksüheselt [[aatomituum]]a [[elektrilaeng]]ule, see tähendab [[prooton]]ite arvule tuumas.
Selgus, et elemendi [[keemilised omadused]] olenevad tuuma elektrilaengust, mitte aatommassist.
==Avastuse filosoofiline külg==
Selle fundamentaalse seose avastus pole üksnes [[füüsika]]t või [[keemia]]t puudutav avastus. Selles on ka [[filosoofia|üldfilosoofiline]] külg. Siin on üks konkreetne vastus küsimusele, kas inimene suudab tõeselt tunnetada [[objektiivsus|objektiivset]] [[maailm]]a või see pole võimalik. Tuli välja, et inimese poolt [[number|numbriliset]] järjestatud elementide süsteem pole lihtsalt sobitatud, korrastatud süsteemne vaade, vaid need numbrid ([[Z]]) vastavad tõepoolest [[reaalsus|reaalselt]] olemasolevale. See on hea näide [[teadus]]liku vaate [[fakt]]ilisest kehtivusest. Numbrid pole lihtsalt inimese teadvuse loodud abivahendid, vaid miski, mis ongi päriselt olemas - seaduspärane, konkreetne, kindel, objektiivne nagu aatomi tuuma laeng, prootonid erinevate keemiliste elementide aatomite tuumades. Inimesel on võimalik jõuda kindlate, kehtivate tõdedeni, objektiivselt reaalsust tunnetada.
