Erinevus lehekülje "Aatomnumber" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 45 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
[[Keemiline element|Keemilise elemendi]] '''aatomnumber''' ehk '''järjenumber''' ehk '''laenguarv''' ('''Z''') on [[prooton]]ite arv selle elemendi [[aatom]]i [[aatomituum|tuum]]as. Aatomnumber saab olla vaid [[positiivne [[naturaalarv]] ( <math> \mathbb{N}^{+}</math>), sest aatomi tuumas ei saa olla [[murdarv]]uline kogus prootoneid.
 
Algselt tähendas elemendi [[number|järjenumber]]ärjenumber tema kohta [[Mendelejevi tabel]]is. Kui [[Dmitri Mendelejev]] asetas tuntud keemilised elemendid sarnaste omaduste järgi rühmitatuna tabelisse, siis tekkisid [[aatommass]]ide rangest järjekorrast lähtumisel mõned ebakõlad. [[Jood]]i ja [[telluur]]i koht tabelis tuli ära vahetada, et omadused paremini kokku klapiksid. Järjenumbriks hakati nimetama seda järjekorranumbrit, mis elementidel oli tabelis. Kuigi järjenumber osutus aatomi [[mass]]iga ligikaudu [[võrdelisus|võrdeliseks]], pidi see nähtavasti kajastama mingit massist erinevat omadust.
 
Esmakordselt pakkus idee aatomituuma laengu ja perioodilisustabeli järjekorra numbrijärjekorranumbri samasusest välja hollandi amatöörfüüsik [[Antonius van den Broek]]. Ta esitas oma [[hüpotees]]i 1911 aastal. [[Henry Moseley]] kinnitas [[1913]]. aastal eksperimentaalselt (röntgenspektroskoopia abil), et esitatud hüpotees tõepoolest kehtib.
Ta seletas ära ka perioodilisustabelis olevad [[anomaalia]]d. Moseley uuringud näitasid, et [[röntgenstruktuurianalüüs]]il saadud elementide spektrite ning nende õige koha vahel [[perioodilisustabel]]is on kindel vastavus. Kinnitust leidis van den Broeki hüpotees, et tabeli järjekorranumber vastab üksüheselt [[aatomituum]]a [[elektrilaeng]]ule, see tähendab [[prooton]]ite arvule tuumas.
Selgus, et elemendi [[keemilised omadused]] olenevad tuuma elektrilaengust, mitte aatommassist.