Esisiin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=mai}}
[[Pilt:CPUbus.png|pisi|Mitmetuumalises protsessoris on tagasiin siseste, esisiin aga väliste andmete vahetamiseks]]
'''Esisiin''' ('''FSB''' ''ingl.k''. ''Front Side Bus'') on [[arvuti]] [[liides]], mis esineb vanemates (1990–2000) [[Intel|Inteli]]-põhiste [[Protsessor|
Vastavalt arhitektuurile on mõndades arvutites ka [[tagasiin]], mis ühendab keskprotsessori [[Vahemälu|vahemäluga]]. Selle liidese ja sellga ühendatud vahemälu vaheline kiirus on suurem kui ühendus [[Muutmälu|muutmäluga]] läbi esisiini. Esisiini kiirust kasutatakse tavaliselt arvuti kiiruse kirjeldamiseks.
25. rida:
Esisiini kiiruse seadmine on otseselt seotud muutmälu kiirusega. Mälukontroller ühendab põhjasilda muutmäluga, samamoodi nagu ka esisiin ühendab protsessorit põhjasillaga. Vahel peavad need siinid töötama ühel kiirusel. Kui määrata esisiini taktsageduseks 450 MHz, tuleb ka mälu taktsageduseks määrata 450 MHz.
Uutemates süsteemides on võimalik näha erinevate suhetega kiirusi (nt 4:5). Sellises olukorras jookseb mälu 5/4 esisiini kiirusest, mis tähendab, et esisiin saab töötada taktsagedusel 400 MHz kuid esisiin sagedusel 500 MHz. Seda kutsutakse tavaliselt [[Asünkroonne|asünkroonseks]] süsteemiks. Erinevate arhitektuuridega komponentide puhul võib selline seadistus kaasa tuua ootamatuid tagajärgesid.
Audio-, video-, pildi- ja graafikatöötluses mängib esisiini kiirus väga suurt rolli. Kuna eelnimetatud tegevused toetuvad raskelt mälule, siis aeglane esisiin võib andmete edastamisele väga palju aega kulutada ja kogu tööprotsessi aeglustada. See tekitab olukorra, kus protsessor peab ootama esisiini järel, enne kui ta midagi edasi saaks teha. Võib tekkida aga olukordi, kus andmete töötlemiseks kulub rohkem aega kui esiisiinil nende kohaletoimetamiseks.
=== Perifeersed siinid ===
Mälusiiniga sarnasteks siinideks on PCI ja AGP siinid. Ka nende tööprotsess on [[asünkroonne]]. Vanemates süsteemides töötavad need siinid mitu korda väiksema taktsagedusega kui esisiin. Selle määrab [[Baasvahetussüsteem|BIOS]]. Uutemates süsteemides, PCI, AGP ja [[PCI Express|PCI-Express]] perifeersed siinid võtavad vastu privaatseid takti signaale, mis tagab selle, et nad ei sõltu enam esisiini ajastusest.
=== Kiirendamine
Kiirendamine (''overclock'') on nähtus, kus teatud arvuti komponente pannakse töötama suurtematel taktsagedustel kui seda on seatud jooksma töötjate poolt. Seda saavutatakse sageduse, sageduse kordajate ning voolu pingete muutmisega.
Tänapäeval on kiirendamine tunduvalt kergemaks muutunud. Arvutikomponentide tootjad väljastavad tooteid, mis on juba ettevalmistatud kiirendamiseks ja samuti on paljudesse emaplaatidesse sisse ehitatud palju automatiseeritud võimalused komponentide kiirendamiseks.
== Areng ==
Esisiini eelis oli suur paindlikkus ja madal hind, kui teda esimest korda kavandati. Mitmetuumalised protsessorid seavad oma tuumad esisiinile ja kasutavad sümmeetrilisusest tulenevaid eeliseid kiiremaks tööks. Ainukeseks piiranguks
Esisiini kasutati kõikides Intel [[Intel Atom|Atom]], [[Celeron]], [[Pentium]], [[Core 2]] ja [[Xeon]] protsessorite mudelites aastani 2008. Esialgu oli esisiin keskmiseks osaks kõikide süsteemi seadmete ühendamiseks protsessoriga.
Selle tehnoloogia negatiivseks küljeks oligi aga see, et liiga palju andmeid üritatakse saata läbi ühe siini. Aastate jooksul muutusid protsessorid aga võimekamateks ja enam ei suutnud esisiin andmete edastamisega hakkama saada. Siit tulidki välja uued tehnoloogiad: AMD HyperTRansport ja Inteli DMI 2.0 või QPI. Need seadmed ei kasuta enam põhjasilda, et suhelda sisend-väljundkontrolleriga, lõunasillaga ja muude komponentidega, vaid luuakse
Tänapäeval on protsessorid arenenud nii kaugele, et mälukontrollerid on protsessorisse sisse ehitatud, mille tõttu saab HyperTransport või QPI midagi muud efektiivsemalt teha.
62. rida:
{|class="wikitable"
! Protsessor !! Esisiini taktsagedus (MHz) !! Edastusi tsükli kohta !! Siini laius !! Andmeedastuse kiirus (MB/
|-
| [http://cpu-data.info/index.php?gr=135&lng=1 Pentium] || 50–66 || 1 || 64 bit || 400–528
146. rida:
{|class="wikitable"
! Protsessor !! Esisiini taktsagedus (MHz) !! Edastusi tsükli kohta !! Siini laius !! Andmeedastuskiirus (MB/
|-
| [http://cpu-data.info/index.php?gr=13&lng=1 K5] || 50–66 || 1 || 64 bit || 400–528
171. rida:
|}
==
{{viited|allikad=
<ref name="NYzLy">{{cite web |title= Introduction to Intel Architecture: The Basics |author= Todd Langley and Rob Kowalczyk |date= Jaanuar 2009 |url= ftp://download.intel.com/design/intarch/PAPERS/321087.pdf |publisher= Intel Corporation |work= "White paper" |accessdate= 1. mai 2016}}</ref>
| |||