Keskkonna happelisus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
9. rida:
[[Tahkis]]tes on osakesed üksteise suhtes paigal ja asuvad suhteliselt lähestikku, mistõttu osakestevahelised vastasmõjud on tugevad.<ref name="principles" /> Tahkiste korral uuritakse üldiselt pinna happelisust. Happelised tahkised on kasulikud heterogeense [[happeline katalüüs|happelise katalüüsi]] tegemisel. Selleks kasutatakse tihti töödeldud [[tseoliit]]e.<ref name="solid" />
[[Vedelik]]es asuvad osakesed lähestikku, kuid saavad üksteise suhtes liikuda. Vastasmõju tugevus osakeste vahel sõltub oluliselt vedelikust.<ref name="principles" /><ref name="solvent" /> Seetõttu sõltub ka happe tugevus [[lahusti]]st, milles hape on lahustatud. Happe tugevus lahuses määrab omakorda lahuse happelisuse.<ref name="ivo2" /><ref name="solvent" /> Vedelkeskkonnad on happe ja [[Alus (keemia)|alus]]e tasakaalu uuringuteks levinuimad.
==Keskkonna happelisuse iseloomustajad==
| |||