Vikipeedia

Aatom: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
1. rida:
{{See artikkel|räägib keemia ja füüsika mõistest; filosoofia mõiste kohta vaata artiklit [[Aatom (filosoofia)]]; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit [[Aatom (matemaatika)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Aatom (täpsustus)]]}}
{| border="1" cellspacing="0" align="right" cellpadding="2" style="margin-left:1em" width=300
|-
! bgcolor=gray | '''''Heeliumi aatom'''''
|-
| align="center" | [[Pilt:Heeliumi_aatom.svg|300px|Heeliumi aatom põhiolekus]]
|-
| style="font-size: smaller; text-align: justify;" | [[Heelium]]i aatomi joonis, millel [[aatomituum]] on kujutatud roosa täpina ja [[elektronkate]] halli pilvena. Tuum (vt. ülal paremal) on tegelikkuses sfääriliselt sümmeetriline, kuigi suuremate aatomite tuumad ei pruugi sellised olla. Must mõõtejoon näitab pikkusühikut [[ongström]] (10<sup>−10</sup>&nbsp;[[meeter|m]] ehk 100 000&nbsp;[[Femto-|fm]]) võrreldes aatomiga.
 
|-
! bgcolor=gray | Definitsioon
|-
|
{| align="center"
|-
| Vähim [[keemiline element|keemilise elemendi]] osa
|}
|-
! bgcolor=gray | Omadused
|-
|
{| align="center"
|-
| [[aatommass|Massivahemik]]: || 1,67 &times; 10<sup>−27</sup> kuni 4,52 &times; 10<sup>−25</sup>&nbsp;[[kilogramm]]i
|-
| [[Elektrilaeng]]: || null (neutraalne) ([[ioniseerimine|ioniseerimata aatom]])
|-
| [[Diameeter|Diameetri]] vahemik: || 62&nbsp;[[pm]] ([[Heelium|He]]) kuni 520&nbsp;pm ([[Tseesium|Cs]])
|-
| [[Elementaarosake|Koostisosad]]: || [[Elektron]]id ja kompaktne [[nukleon]]idest ([[prooton]]id ja [[neutron]]id) koosnev [[aatomituum|tuum]]
|}
|}
'''Aatomiks''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast ''ἄτομος'' (''átomos'') 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava [[keemiline element|keemilise elemendi]] [[keemilised omadused]]. Aatomid võivad [[keemiline aine|aines]] esineda üksikuna või [[molekul]]ideks liitununa.
 
[[Keemia]] piirides on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada [[elementaarosakesed|elementaarosakesteks]]. Aatomi ehitust võivad muuta looduslikud [[radioaktiivsus|radioaktiivsed]] protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega.
 
Aatomite puhul ei kehti [[klassikaline mehaanika|klassikalise mehaanika]] seadused; nende kirjeldamiseks tuleb kasutada [[kvantmehaanika]] mõisteid ja seaduspärasusi.
 
Aatom koosneb positiivse [[elektrilaeng]]uga [[aatomituum|tuum]]ast, mis paikneb aatomi keskel ning seda ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga [[elektronkate|elektronkattest]]. Tema summaarne elektrilaeng on null. Niiviisi mõistetud aatomit nimetatakse '''neutraalseks aatomiks''' ehk '''ioniseerimata aatomiks'''. Laiemas mõttes nimetatakse '''aatomiteks''' ka [[ioniseeritud aatom]]eid; need erinevad ioniseerimata aatomitest selle poolest, et nende elektronkatte elektrilaengu [[absoluutväärtus]] erineb tuuma elektronkatte omast; nende summaarne elektrilaeng erineb nullist ja nad kuuluvad [[ioon]]ide hulka.
 
==Aatomi ehitus==
Aatom koosneb positiivse [[elektrilaeng]]uga [[aatomituum]]ast, mida ümbritseb negatiivselt laetud [[elektronkate]] ehk elektronkest. Viimane jaguneb [[elektronkiht]]ideks, mis omakorda koosnevad negatiivse [[elementaarlaeng]]uga [[elektron]]idest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi [[mass]]ist; aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi, [[vesinik]]u mass on suurusjärgus 10<sup>−27</sup> kg ja läbimõõt suurusjärgus 10<sup>−10</sup> m (ehk üks [[ongström]]).
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Aatom"