Kobras: erinevus redaktsioonide vahel

Kobras rajab oma elutegevusega [[Ökosüsteemmärgala]]sid, [[tiik]]e, [[tamm (ehitis)|Ökosüsteemitamme]] ja [[muutjaliikkanal]]eid ning seeläbi [[elupaik]]u eri liikidele. Kobrast võib seetõttu pidada [[ökosüsteem]]i muutjaliigiks. See on võimeline[[organism]], vähendamakes säilitab, muudab või loob endale ja teistele liikidele elukohti, reguleerides [[Abiootilised tegurid|eluta]] ja [[Biootilised tegurid|elusressursside]] olemasolu.<ref name="Rana" /> [[Ökosüsteem]]i [[muutjaliik]] suudab vähendada inimese rolli looduse[[loodus]]e muutmisel või taastamisel. Nii võib ta olla odavaim ja lihtsaim lahendus mingi ala taastamiseks.<ref name="Sg5FP" />

Koprad suudavad elutseda väga eripalgelistes kohtades, nii kuivematel kui ka niiskematel ja nii külmematel kui ka soojematel aladel. Seetõttu on kobras võimeline oma elutegevusega mõjutama mitmeid ökosüsteeme.<ref name="Castor" />

[[Pilt:2013-10-06 15 00 52 Beaver pond along the Changing Canyon Trail in Lamoille Canyon, Nevada.jpg|thumbpisi|Kopratiik]]

Tammide suurus varieerub sõltuvalt ehitusmaterjali olemasolust ja asukohast. [[Heitlehisus|Heitlehiste]] puude ja põõsaste rohkus kallastel tagab kobraste suurema arvukuse. Mida rohkem on alal kopraid, seda suurem on ka sealne ehitustegevus. Tammide tõttu tekivad [[Üleujutus|üleujutusedüleujutus]]ed, mis hävitavad metsaseid alasid. Sellega samaaegselt luuakse aga tiike ja märgalasid.<ref name="Fish" /> Tammide, tiikide ja märgalade rajamisega loovad koprad täiesti uusi elupaiku.<ref name="Rana" />

Kopra loodud märgalade suurus sõltub tammidest ning nende asukohast. Tammide ehitamise tulemusel suureneb märgalade kaldapealse [[Elurikkus|ökosüsteemi mitmekesisus]]. Tulemuseks on ka eri tüüpi märgalade teke. Kopra loodud märgalad võivad kaasa aidata [[Soontaimed|soontaimedesoontaimed]]e rikkuse suurenemisele ningja võivad luua eluks sobivaid tingimusi liikidele, kes varem sel alal elada ei suutnud.<ref name="Castor" />

Kobras on [[Herbivoor|taimtoiduline]] loom. Ta eelistab [[Puittaimed|puittaimi]] ning eriti nende [[Puukoor|koort]], [[Võrse|võrseidvõrse]]id ja [[Leht|lehtileht]]i, aga toitub ka [[Rohttaimed|rohttaimedestrohttaimed]]est ja veetaimestikust. Koprad eelistavad toitumisel selliseid liike nagu [[lepp]], [[Harilik saar|saar]], [[haab]], [[kask]], [[kirsipuu]] ja [[pähklipuu]].<ref name="Castor" /> Puude langetamisega on kopral oluline roll metsa kasvustaadiumite ja liigilise koosseisu mõjutamisel.<ref name="Rana" /> Puude langetamine suurendab valguse läbitungimist madalama taimerindeni. See vähendab ka konkurentsi [[Muld|mullale]] ja [[Toitained|toitainetele]] ning seeläbi võivad kasvama hakata need liigid, kes muidu konkureerida ei suudaks. Võib ka juhtuda, et heitlehised [[Puistu|puistudpuistu]]ud asenduvad põõsastega[[põõsas]]tega. Kopra toitumisharjumuste mõju ulatub enamasti [[Veekogu|veekogustveekogu]]st kuni 60 meetri kaugusel olevate puudeni.<ref name="Castor" />

Kopra tegevuse käigus tekkinud tiikides ja märgaladel on kõrge [[pH]] tase, [[Raud|raua]] ja [[Mangaan|mangaanimangaan]]i osakaal ning lahustunud orgaanilise [[Süsinik|süsinikusüsinik]]u hulk. Ka on seal suurenenud [[Lämmastik|lämmastikulämmastik]]u ja [[Fosfor|fosforifosfor]]i olemasolu. [[Sulfaadid|Sulfaat]]- ja [[Alumiinium|alumiiniumioonidealumiinium]]iioonide ning [[Lahustunudlahustunud hapnik|lahustunud hapniku]]u kontsentratsioon võrreldes vabalt voolavate veekogudega on aga väiksem.<ref name="Fish" /><ref name="modi" /> Suurenenud toitainete sisaldus soodustab veetaimestiku kasvu <ref name="Castor" />. [[Veetemperatuur]] on kopra tiikideskopratiikides üsna stabiilne ja kõrgem kui voolava veega veekogudes.<ref name="Fish" /><ref name="modi" />

Paljud jõed on [[Veereostus|reostunud]] ühisveevärgist tuleva [[Reovesi|reovee]] tõttu, aga ka põllumajanduses ja karjakasvatuses tekkivate heidete pärast. Kopratammid suurendavad reostunud jõgede [[Isepuhastus|isepuhastusvõimetisepuhastus]]võimet.<ref name="Fish" />

Märgalade ja tiikide kaitse ning taastamine on oluline, sest nii säilivad tiikides sigivad [[Kahepaiksed|kahepaiksed]].<ref name="amphib" /> Kahepaiksed on hävimisohus ja nende arvukus väheneb väga kiiresti. Uuringud Euroopa [[Parasvööde|parasvöötme]] aladelt näitavad aga kahepaiksete liigirikkuse suurenemist kopra (''Castor fiber'') loodud tiikides. Suurenenud on eriti just [[Rohukonn|rohukonnarohukonn]]a ja [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sabakonnalised1 sabakonnaliste] osakaal.<ref name="Rana" /> Põhja-Ameerika boreaalsetes ökosüsteemides on kobras (''Castor canadensis'') oluline [[Päriskonnalised|päriskonnaliste]] säilitamisel. Kopra tegevusega kaasnevad jõevoolu vähenemine, kõrgem veetemperatuur, suurenenud [[Produktiivsus (bioloogia)|tootlikkus]] ja teised tegurid võivad tiikides paljunevatele kahepaiksetele soosivalt mõjuda.<ref name="amphib" />

Kopra loodud tiikides ja märgaladel on suur kalade liigirikkus. Seal võib kohata ka haruldasemaidharuldasemaidki liike, keda mujal ei kohta. Koprad loovad kaladele toitumis-, kasvu-, varje- ja [[Talvitumine|talvitumisalasid]].<ref name="modi" /> Näiteks Rootsis tagavad nad elupaiga [[Karpkala|karpkalalekarpkala]]le, Lätis aga [[Haug|haugilehaug]]ile, [[Särg|särjele]], [[Mudamaim|mudamaimulemudamaim]]ule, [[Trulling|trullinguletrulling]]ule ja teistelegi kalaliikidele.<ref name="Fish" /> Koprad võivad rajada ka uusi eluks sobilikke alasid, kus varem elutegevus puudus.<ref name="modi" />

Kopra loodud tiigid ja märgalad võivad tagada elukohti ka mitmetele liikidele, kes toituvad kaladest. Sellised on näiteks suuremad kalad nagu [http://www.kalapeedia.ee/3659.html hauglased], samuti mitmed [[linnud]] ning [[imetajad]], sealhulgas [[saarmas]] ja [[ameerika naarits]].<ref name="Fish" /> Ameerika naarits jahib kopra tiikides lisaks kalale ka vähki ja [[Ondatra|ondatratondatra]]t.<ref name="Castor" /> Kopratiigid on saarmastele olulised piirkondades, kus sügava veega alad on piiratud. Kopratiigid varustavad saarmaid piisava veetasemega, [[Urg|urgudeksurg]]udeks sobivate aladega, aga on ka toitumispaigaks ja kaitseks inimtegevuse eest.<ref name="Fish" /> Toiduks jahib saarmas lisaks kaladele ka väiksemaid imetajaid, [[Jõevähk|jõevähkijõevähk]]i ja kahepaikseid. Seega on kobrastel saarmaste alalhoiul suur roll.<ref name="Castor" />

Kopra elutegevuse tõttu kannatavad sageli inimesed, mis tekitab konflikti kobraste ja inimeste vahel. Koprad võivad oma tegevusega ujutada üle inimeste kodusid ja haritud maid, tekitades nii majanduslikku kahju. Ka mõjutavad koprad kalu, takistades nende liikumist kudemispaikade vahel ning muutes nende kooslust, mille tulemusel inimesele majanduslikult ja maitse-eelistuslikult kasulikud liigid asendatakse vähem ihaldatud liikidega.<ref name="Fish" />