Skogskyrkogården: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
PResümee puudub
43. rida:
 
===Rajamine===
MaastikuarhitektiksMaastikuarhitekt oli Sigurd Lewerentz, ta kavandas ka Almhöjdeni meditatsioonipaiga, Uppståndelsekapelleti ('Ülestõusmise kabeli') ja [[Minneslund]]i (koht, kus ilma omaste juuresolekuta puistatakse laiali või maetakse nende inimeste tuhk, kes ise või kelle omaksed ei soovi eraldi hauda).
 
Gunnar Asplund kavandasprojekteeris ülejäänud kabelid ja hooned.
 
Kujunduselementide loomisel osalesid ka mõned rootsi esiletõusvamad kunstnikud, nende seas [[Sven "X:et" Erixson]], [[Carl Milles]] ja [[Otte Sköld]].
 
Ümmarguste graniitkividega kaetud aasale kavandasidprojekteerisid arhitektid kabelid, mis loovad loodusega ühtse terviku, moodustades pühaliku maastikuruumi. Hauaplatsid rajati kvartalitena männimetsa.
 
*1917 alustati Skogskyrkogårdeni rajamist
70. rida:
Mõni kuu pärast surnuaia valmimist 1940. aastal suri Gunnar Asplund, teine arhitekt Sigurd Lewerentz oli mõne aasta eest vallandatud. Seetõttu jäi kalmistu selliseks, nagu arhitektid olid selle kavandatud ega viidud sisse uuendusi. Ka pisimais detailides on kõik jätkuvalt nii, nagu arhitektid olid algsetel plaanidel joonistanud.
 
Sigurd Lewerentzi koostöö Skogskyrkogårdeniga taastus küll hiljem, siis kavandasprojekteeris ta muuhulgas Minneslundi.
 
Skogskyrkogården kui ühtne tervik loodusest ja kultuurist oli ka põhjuseks, miks see kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse. Põhjendus oli, et kalmistu on esilekerkiv näide selle kohta, kuidas 20. sajandi arhitektuur ja kujundatud maastik sulavad ühte surnuaial, mis on mõjutanud paljude teiste kalmistute kujundamist kogu maailmas.