Metsis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 62.65.43.26 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss.
PResümee puudub
31. rida:
=== Alamliigid ===
Metsisel on kirjeldatud 10 alamliiki. Läänest ida poole liikudes on tendentsiks valgete sulepartiide osakaalu suurenemine ning idapoolsel lähiliigil kivimetsisel on valget sulestikus veelgi rohkem.
[[Eesti]] alal kattuvad metsise kahe alamliigi areaalid: kesk-euroopa alamliigi (''Tetrao urogallus major'') laul on kolmeosaline (naksutamine, nn. pealöök (mis meenutab šampusepudelšampusepudeli lahtikorkimist) ja "ihumine") ning kesk-vene alamliigil (''Tetrao urogallus pleskei'') kaheosaline (naksutamine, "ihumine"). Seetõttu võib meil kuulda mõlemat lauluvormi, aga ka nende vahepealset laulu (pealöök jääb nõrgaks plumpsuks). Mõlemat alamliiki võib kohata kogu Mandri-Eestis, domineerib siiski kesk-vene alamliik.<ref name="EL 97">Ene Viht: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9705/metsis.html "Metsistele ei jätku vanu männikuid"] [[Eesti Loodus]], mai 1997</ref>
 
== Välimus==
49. rida:
Nii nagu suurem osa kanalistest, on ka metsised polügaamsed. Metsiste pulmamängud kestavad tavaliselt märtsi keskpaigast mai alguseni. Hilisõhtul lendavad vanad kuked valju tiivaplagina saatel mängupaika ja jäävad sobivatele puudele ööbima. Nooremad metsisekuked võitlevad oma territooriumi mänguplatsil tavaliselt välja alles kolmandaks eluaastaks ning võivad seni õnne proovida erinevates mängukohtades. Pisut enne päikesetõusu algab puudel mäng, mida saadavad naksutamist ja ihumist meenutavad vaiksed häälitsused.
 
Pärast kanade sisselendu laskuvad ka kuked maapinnale ning hakkavad seal kaklema. Tugevaimad isalinnudisaslinnud paarituvad seejärel kanadega. Mõni kukk võib mängu ajal sattuda ekstaasi ja asuda valimatult ründama keda tahes – kasvõi metsatraktoreid. Nn hullud metsised on enamasti noored kuked, kes mängus löögile ei pääse, vahel võib hormonaalse tasakaalutuse esile kutsuda ka mängu pidev segamine või mängupaiga hävimine (näiteks metsaraiete käigus).
 
Metsise maapinnale kaabitud pesas võib olla 4–11 kreemikat muna. Pojad kooruvad juunis ning on võimelised juba nädalavanustena lendu tõusma.
57. rida:
Suvel laieneb dieet oluliselt valgurikkamate lehtede (näiteks [[haab]] ja [[paju]]) ning võrsete arvel. Metsiste pesakondi võib kõige sagedamini kohata mustika kasvukohtades, kus pojad toituvad esialgu mustikalehtedel elavatest putukavastsetest, hiljem ka mustika lehtedest ja marjadest.
 
Koreda toidu seedimise hõlbustamiseks, on metsisel tarvis neelata väiksemaid kivikesi [[gastroliit]]e. Selle kombe tõttu võib metsiseid sageli kohata kruusateedel.
 
==Seisund ja kaitse==