Metsis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 62.65.43.26 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. |
PResümee puudub |
||
31. rida:
=== Alamliigid ===
Metsisel on kirjeldatud 10 alamliiki. Läänest ida poole liikudes on tendentsiks valgete sulepartiide osakaalu suurenemine ning idapoolsel lähiliigil kivimetsisel on valget sulestikus veelgi rohkem.
[[Eesti]] alal kattuvad metsise kahe alamliigi areaalid: kesk-euroopa alamliigi (''Tetrao urogallus major'') laul on kolmeosaline (naksutamine, nn
== Välimus==
49. rida:
Nii nagu suurem osa kanalistest, on ka metsised polügaamsed. Metsiste pulmamängud kestavad tavaliselt märtsi keskpaigast mai alguseni. Hilisõhtul lendavad vanad kuked valju tiivaplagina saatel mängupaika ja jäävad sobivatele puudele ööbima. Nooremad metsisekuked võitlevad oma territooriumi mänguplatsil tavaliselt välja alles kolmandaks eluaastaks ning võivad seni õnne proovida erinevates mängukohtades. Pisut enne päikesetõusu algab puudel mäng, mida saadavad naksutamist ja ihumist meenutavad vaiksed häälitsused.
Pärast kanade sisselendu laskuvad ka kuked maapinnale ning hakkavad seal kaklema. Tugevaimad
Metsise maapinnale kaabitud pesas võib olla 4–11 kreemikat muna. Pojad kooruvad juunis ning on võimelised juba nädalavanustena lendu tõusma.
57. rida:
Suvel laieneb dieet oluliselt valgurikkamate lehtede (näiteks [[haab]] ja [[paju]]) ning võrsete arvel. Metsiste pesakondi võib kõige sagedamini kohata mustika kasvukohtades, kus pojad toituvad esialgu mustikalehtedel elavatest putukavastsetest, hiljem ka mustika lehtedest ja marjadest.
Koreda toidu seedimise hõlbustamiseks
==Seisund ja kaitse==
|