Ravenna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Venezia→Veneetsia (põhinimi)
19. rida:
==Ajalugu==
 
Ravenna kohal asus algselt [[etruskid]]e, siis [[umbrialased|umbrialaste]] asula. Esialgu oli see rajatud soise ranniku kuivematele kohtadele, umbes nagu [[VeneziaVeneetsia]] tuhatkond aastat hiljem. Alates [[2. sajand eKr|2. sajandist eKr]] oli siin [[Rooma koloonia]] ja tähtis sõjasadam. [[Traianus]] laskis Ravennasse ehitada 70 km pikkuse [[akvedukt]]i. [[Honorius]] tõi aastal [[402]] Ravennasse [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] pealinna, sest linn oli ümbritsetud [[soo]]de ja [[raba]]dega ning oli seetõttu lihtsamini kaitstav. Ravenna sai ühenduslüliks [[Rooma riik|rooma]] ja [[bütsants]]i kultuuri vahel.
 
Pärast impeeriumi lagunemist oli Ravenna [[idagoodid|idagootide]] pealinn ning [[553]]–[[751]] Bütsantsi võimu keskus Itaalias ([[Ravenna eksarhaat|Ravenna eksarhaadi]] keskus). [[Keskaeg|Keskajal]] suhted idaga katkesid ja linnal oli langusperiood. Sel ajal ummistus ka sadam.
 
Ravenna hakkas taas arenema [[15. sajand]]il [[VeneziaVeneetsia vabariik|VeneziaVeneetsia]] võimu alla mineku tõttu. [[16. sajand]]il liideti Ravenna kolmeks sajandiks [[Kirikuriik|Kirikuriigiga]].
 
[[Pilt:Mausoleum of Theoderic.JPG|thumb|right|[[Theoderich Suur|Theoderich]]i mausoleum]]
29. rida:
==Arhitektuurimälestised ja vaatamisväärsused==
 
Ravenna keskväljak on [[Piazza del popolo (Ravenna)|Piazza del Popolo]], mis kavandati [[15. sajand]]il [[VeneziaVeneetsia|veneetslaste]] poolt.
 
* [[Ravenna toomkirik]] (''Duomo''); ehitatud [[5. sajand]]il [[varakristlik stiil|varakristlikus stiilis]] piiskop Orso ajal.