Genova vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Enne 1100. aastat kujunes Genovast sõltumatu [[linnriik]], üks arvukatest [[Itaalia linnriigid|Itaalia linnriikidest]] sel perioodil. Nimeliselt oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keiser]] ülemisandaks ja [[Genova peapiiskopkond|Genova piiskop]] oli linna president; siiski omasid tegelikku võimu arvukad "[[konsul]]id", kelle igal aastal valis rahvakoosolek. Genova oli üks niinimetatud "merevabariikidest" (''[[Repubbliche Marinare]]''), üheskoos [[VeneziaVeneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Pisa vabariik|Pisa]] ja [[Amalfi hertsogkond|Amalfi]]ga, ning kaubandus, laevaehitus ja pangandus aitasid toetada üht suurimat ja võimsaimat laevastikku [[Vahemeri|Vahemerel]]. [[Adorno (perekond)|Adorno]], [[Fregoso]] ja teised väiksemad kaupmeheperekonnad võitlesid kõik võimu eest selles [[vabariik|vabariigis]], kuna konsulite võim võimaldas igal perekonnal saada rikkust ja võimu linnas. Genova vabariik laienes üle tänapäevase [[Liguuria]] ja [[Piemonte]], [[Sardiinia]], [[Korsika]], [[Nice'i krahvkond|Nice'i]] ja omas tegelikult täielikku kontrolli [[Türreeni meri|Türreeni mere]] üle. Seoses Genova osavõtuga [[Ristisõjad|Ristisõdadest]] loodi [[Genova kolooniad]] [[Lähis-Ida]]s, [[Egeuse meri|Egeuse merel]], [[Sitsiilia]]s ja [[Põhja-Aafrika]]s.

Vabariik tekkis 11. sajandi alguses, kui [[Genova]] sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] ja [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] valitsetavas riigis ''[[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Regnum Italicum]]i'' omavalitsusega [[keskaegne kommuun|kommuuniks]]. Sel ajal ründasid [[muslim]]itest rüüstajad rannikulinnu [[Türreeni meri|Türreeni mere]] ääres. Muslimid rüüstasid [[Pisa]]t aastal 1004 ning aastal 1015 laiendasid nad rünnakuid, rüüstades [[Luni]]t, kusjuures [[Dénia taifa]] [[emiir]] Mujahid al-Siqlabi ründas 125 alusest koosneva laevastikuga [[Sardiinia]]t. Aastal 1016 Genova ja [[Pisa vabariik|Pisa]] liitlasväed [[Pisa–Genova ekspeditsioonid Sardiiniasse (1015–1016)|kaitsesid Sardiiniat]]. Aastal 1066 puhkes Genova ja Pisa vahel sõda – võib-olla Sardiinia kontrollimise pärast. Aastal 1087 ründasid Genova ja Pisa laevastikud [[Huguccio]] juhtimisel ning koos [[Amalfi]], [[Salerno]] ja [[Gaeta]] vägedega [[Põhja-Aafrika]]s [[Fatimiidide kalifaat|Fatimiidide kalifaadi]] pealinna [[Mahdia]]t. Rünnak, mida toetas paavst [[Victor III]], sai tuntuks kui [[Mahdia kampaania]]. Ründajad vallutasid linna, kuid ei suutnud seda araablaste vägede vastu kaitsta. Pärast araablaste laevastiku põletamist linna sadamas Genova ja Pisa väed taandusid. Kuid araablaste laevastiku hävitamine andis kontrolli Vahemere lääneosas Genovale, [[VeneziaVeneetsia vabariik|Veneetsiale]] ja Pisale. See võimaldas Lääne-Euroopal varustada [[Esimene ristisõda|Esimese ristisõja]] (1096–1099) vägesid mere kaudu. Aastal 1092 ründasid Genova ja Pisa koostöös [[Leóni kuningriik|Leóni]] ja [[Kastiilia riigipeade loend|Kastiilia]] valitseja kuningas [[Alfonso VI (León ja Kastiilia)|Alfonso VI-ga]] muslimite [[Valencia taifa]]t; nad piirasid edutult ka [[Tortosa]]t, kui neid toetasid [[Aragóni kuningate loend|Aragóni kuninga]] [[Sancho Ramirez (Aragóni ja Navarra kuningas)|Sancho Ramírezi]] väed. Oma esimestel sajanditel oli Genova tähtis kaubalinn ja selle võim hakkas kasvama.

Genova ja Veneetsia äriline ja kultuuriline rivaliteet mängiti läbi [[13. sajand]]il. [[VeneziaVeneetsia vabariik|Veneetsia]] mängis tähtsat rolli [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]], suunates "Ladina" energia oma endise patrooni ja nüüdse kaubandusrivaali [[Konstantinoopol]]i hävitamisele. Veneetsia toetus äsjaloodud [[Ladina keisririik|Ladina keisririigile]] tähendas, et Veneetsia kaubandusõigused jõustusid ja Veneetsia saavutas kontrolli suure osa kaubanduse üle Vahemere idaosas. Genova vabariik, et taastada kaubanduskontroll, asus liitu [[Nikaia keisririik|Nikaia keisri]] [[Michael VIII]] Palaiologosega, kes tahtis [[Konstantinoopol]]i tagasivallutamisega Bütsantsi taastada. Märtsis 1261 sõlmiti liiduleping [[Kemalpaşa|Nymphaion]]is. 25. juulil 1261 vallutasid Nikaia väed [[Alexios Strategopoulos]]e juhtimisel Konstantinoopoli tagasi. Seetõttu kaldus vaekauss Genova suunas, kes oli saanud vabakaubanduse õigused Ladina keisririigis; Genova kaupmeeste käes oleva kaubanduskontrolli kõrval omandas Genova sadamaid ja vahejaamu paljudel saartel ja asundustes [[Egeuse meri|Egeuse mere]] ääres. [[Chíose saar|Chíose]] ja [[Lesbos]]e saared muutusid Genova kaubajaamadeks, samuti [[Smürna]] linn (İzmir).