Albaania kuningriik (1939–1943): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Venezia→Veneetsia (põhinimi) |
||
62. rida:
'''Albaania kuningriik''' ([[Albaania keel|geegi albaania]]: ''Mbretnija Shqiptare'', albaania standardkeel: ''Mbretëria Shqiptare'', [[Itaalia keel|itaalia:]] ''Regno albanese''), tuntud ka kui '''Suur-Albaania''', eksisteeris [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] [[protektoraat|protektoraadina]]. See oli tegelikult unioon Itaalia ja Albaania vahel, mida ametlikult juhtis Itaalia kuningas [[Vittorio Emanuele III]] ja tema valitsus: Albaaniat juhtisid aastast 1939 aastani 1943, pärast [[Itaalia sissetung Albaaniasse|sõjalist okupeerimist Itaalia poolt]] Itaalia kubernerid. Sel ajal lakkas [[Albaania]] olemast sõltumatu riik ja jäi [[Itaalia koloniaalimpeerium]]i autonoomseks osaks, mida juhtisid Itaalia valitsusametnikud, kes kavatsesid teha Albaaniast [[Itaalia irredentism|Suur-Itaalia]] osa, assimileerides albaanlased itaallasteks ja koloniseerides Albaania itaalia asunikega [[Apenniini poolsaar]]elt, et muuta see järk-järgult Itaaliaks.
[[Londoni leping (1915)|Londoni lepinguga]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal lubas [[Antant]] Itaaliale omandina Kesk- ja Lõuna-Albaania tasuks võitlemise eest Antanti poolel. Juunis 1917, pärast seda, kui Itaalia sõdurid haarasid kontrolli Albaania oluliste alade üle, kuulutas Itaalia ametlikult protektoraati Kesk- ja Lõuna-Albaania üle; kuid see tühistati septembris 1920, kui Itaaliat survestati oma armee Albaaniast välja viima. Itaalia oli raevus minimaalse kasu pärast, mille ta rahuläbirääkimistelt sai, pidades seda Londoni lepingu rikkumiseks. [[Itaalia fašism|Itaalia fašistid]] väitsid, et albaanlased olid etniliselt seotud [[itaallased|itaallastega]] sidemete kaudu muinasaegsete [[italioodid|italiootide]], [[Illüürlased|illüüria]] ja [[Rooma riik|Rooma]] rahvastega, ning et Rooma ja
== Ajalugu ==
91. rida:
Kui Vittorio Emanuele oli kuningas, oli [[Shefqet Verlaci]] peaminister. Verlaci kontrollis Itaalia protektoraadi igapäevast tegevust. 3. detsembril 1941 asendas Shefqet Verlacit peaministri ja [[valitsusjuht|valitsusjuhina]] [[Mustafa Kruja]]. Riigi loodusvarad läksid samuti Itaalia otsese kontrolli alla. Kõik naftavarud Albaanias käisid läbi Itaalia riikliku naftakompanii [[Agip]]i.
Albaania oli Itaalia fašistide rahvuslikele eesmärkidele kultuuriliselt ja ajalooliselt tähtis, kuna Albaania territoorium oli pikka aega olnud osa [[Rooma riik|Rooma riigist]], isegi enne Põhja-Itaalia annekteerimist roomlaste poolt. Hiljem, [[Kõrgkeskaeg|kõrgkeskajal]] olid mõned rannikualad (nagu [[Durazzo]]) mõjutatud ja Itaalia riikide omanduses, peamiselt [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigi]] ja [[
Itaalia püüdis ka seadustada ja võita avalikkuse toetust oma võimule Albaanias, toetades Albaania irredentismi, mis oli suunatud peamiselt albaanlastega asustatud [[Kosovo]] vastu [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavias]] ja [[Ípeirose piirkond|Epeirose]] vastu [[Kreeka kuningriik|Kreekas]], eriti [[Tsamouriá]] piirialal, mida asustas [[çam]]i albaanlaste vähemus. Seega väitis fašistliku Itaalia väljaanne ''Geopolitica'', et Kreeka Epeirose-[[Akarnania]] piirkonna rahvastik kuulub Albaaniale tänu oma [[dinaari rass]]ile ja moodustab 'ühtse geograafilise süsteemi' Aadria mere piirkonnaga. Vaatamata Itaalia viitsegerendi [[Francesco Jacomoni]] jõupingutustele õhutada ülestõuse ja luua [[viies kolonn]] ning soodsatele aruannetele, mille ta saatis Itaalia välisminister [[Galeazzo Ciano|krahv Ciano]]le, tõestasid sündmused, et albaanlaste endi seas oli vähe entusiasmi: pärast [[Itaalia-Kreeka sõda|Itaalia sissetungi Kreekasse]] enamus albaanlasi kas deserteerus või jooksis üle.
| |||