Erinevus lehekülje "Amalienborgi loss" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (aegajalt > aeg-ajalt)
P
[[Pilt:Copenhagen amalienborg seen from opera house.jpg|thumb|vaadeVaade Amalienborgile Kopenhaageni ooperimaja poolt]]
'''Amalienborgi loss''' (taani ''Amalienborg slot'') on [[loss]] [[Kopenhaagen]]is, [[Taani kuninglik perekond|Taani kuningliku perekonna]] [[talveresidents]]. See koosneb neljast ühesuguse [[rokokoo]]stiilis [[fassaad]]iga hoonest, mille keskel on kaheksanurkne lossiplats, millel seisab kuningas [[Frederik V]] ratsamonument.
 
== Ajalugu ==
 
Esimene loss sel asukohal ehitati [[Frederik III]] abikaasa, kuninganna [[Sophie Amalie]] jaoks ning nimetati tema järgi Sophie Amalienborgiks. Loss rajati väljapoole linnamüüri [[Christian IV]] poolt omandatud maaosale. Lisaks asusid ja asuvad praegugi seal [[Rosenborgi loss]], [[Nyboder]] (ajalooline ridamajade kvartal) ning uus idapoolne kaitsemüür vanalinna ümber. Praegu tuntakse seda piirkonda [[Indre By]] linnajaona.
 
Lossi juurde kuulus ka aed, mis asus läänevärava ''Vesterporti'' vastas. Tänapäeval tuntakse seda piirkonda [[Vesterbo]] nime all. Tööd aias algasid [[1664]] ja loss ehitati aastail [[1669]]–[[1673]]. Kui kuningas [[1670]] suri, jäi leskkuninganna lossi elama ning suri seal [[20. veebruar]]il [[1685]].
 
[[15. aprill]]il [[1689]] tähistas [[Christian V]] lossis oma 44. sünnipäeva saksa ooperietendusega, mille jaoks rajati spetsiaalne ajutine teatrihoone. Etendust saatis suur edu ning seda korrati [[19. aprill]]il. Kohe pärast teise vaatuse algust süttisid dekoratsioonid ning kogu teatrihoone ja loss põlesid maani maha. Surma sai 180 inimest.
 
Kuningas plaanis lossi taas üles ehitada, sest lossikirik, aiaehitised ja õukonna hooned olid terved. [[1690. aastad|1690. aastate]] algul juhtis ettevalmistustöid arhitekt [[Ole Rømer]], kuid [[1694]] sõlmiti leping Rootsi arhitekti [[Nicodemus Tessin noorem]]aga. [[1697]] lõpetas ta oma joonised, kuid kuninga arvates olid plaanid liiga uhked ning ta andis käsu olevasolevad ehitised samal aastal hoopis maha lõhkuda. Väljanõutud ehitusmaterjalidest rajati aga uus garnisonikirik.
Pärast krahvi surma müüdi loss pärandusena Restrupi mõisale, kuid perekond nõudis, et krahvi vappi mitte kunagi hoonest ei eemaldataks. Krahvi vapp ripub praegu lossis kõrvuti monarhi vapiga.
 
[[1794]] ostis lossi kuningas [[Christian VII]] poolvend [[Frederik (Taani ja Norra kroonprints)|Frederik]], kelle käsul kunstnik ja arhitekt [[Nicolai Abildgaard]] tõi sisekujundusse Prantsuse [[ampiirstiil]]i elemente. Loss sai oma nime kroonprints Frederiki poja, [[Christian VIII|Christian Frederiki]] järgi, kes kasvas selles lossis, võttis pärast isa surma [[1805]]. aastal lossi üle ning sai Christian VIII nime all [[1839]]. aastal kuningaks.
 
Christian VIII suri [[1848]] ja leskkuninganna Caroline Amalie [[1881]]. Aastail [[1885]]–[[1898]] kasutas lossi välisministeerium. 1898 kolisid lossi [[Christian X|kroonprints Christian]] (kuningana Christian X) ja [[Alexandrine (Taani kuninganna)|kroonprintsess Alexandrine]]. Pärast Christian X surma oli loss prints [[Knud (Taani prints)|Knudi]] kasutuses.
Praeguseks on endisest [[rokokoo]]interjöörist säilinud suhteliselt vähe.
 
[[1980]] viidiloss läbi renoveerimistöödrenoveeriti ning lossisinna kolis [[Frederik (Taani kroonprints)|kroonprints Frederik]]. Lisaks paigutati lossi kuninganna teatmeteoste raamatukogu ningja [[Glücksburgid]]e muuseum. Muuseum esitleb originaalsisustusega eraruume aastaist [[1863]]–[[1947]].
 
===Frederik VIII loss===
[[Image:Frederik VIII's Palæ.jpg|thumb|250px|right|Frederik VIII loss]]
See on idapoolseim loss ning oli koduks kuninganna [[Ingrid (Taani kuninganna)|Ingrid]]ile kuni tema surmani [[2000]]. aastal. Sedagi renoveeriti ning nüüd elavad siin [[Frederik (Taani kroonprints)|kroonprints Frederik]] ja [[Mary (Taani kroonprintsess)|kroonprintsess Mary]].
 
Praeguseks on lõppenud renoveerimistööd ning nüüd elavad siin [[Frederik (Taani kroonprints)|kroonprints Frederik]] ja [[Mary (Taani kroonprintsess)|kroonprintsess Mary]].
 
Loss ehitati [[1750]] krahv [[Joachim Brockdorff]]i jaoks. Pärast krahvi surma [[1763]] läks loss [[Adam Gottlob Moltke]] omandusse. Kaks aastat hiljem müüs Moltke lossi [[Frederik V]]-le.
[[1767]] läks loss Sõjaväeakadeemia kasutusse ning [[1788]] paigutati seniste armeekadettide asemel lossi mereväekadetid. [[1827]] koliti akadeemia lossist välja.
 
Järgneva aasta jooksul valmistati lossi ette [[Frederik VII]] ja ta abikaasa, printsess [[Vilhelmine Marie]] jaoks. Pärast seda, kui abielu [[1837]] lahutati, elasid lossis mitmed teised kuningapere liikmed. [[1869]] sai lossist [[Frederik VIII]] kodu ning [[1934]] kolisid lossi [[Frederik IX]] ja [[Ingrid (Taani kuninganna)|kuninganna Ingrid]].
 
===Christian IX loss===
 
Christian IX paleeloss on praeguse kuningapaari koduks aastast [[1967]].
 
EhitustöödegaLossi alustatihakati ehitama aastal [[1750]] arhitekt Eigtvedi poolt.projekti Esimenejärgi, töödejuhataja oli algul [[Christian Josef Zuber]] ningja pärast teda [[Philip de Lange]].
 
Algselt oli loss planeeritud [[Severin Løvenskjold]]i jaoks, kuid [[1754]] loobus ta majanduslike raskuste tõttu lossist. Valmiv loss läks seejärel krahvinna [[Anne Sophie Schack]]i ja ta lapselapse [[Hans Schack]]i omandusse. Peagi pärast omanikevahetustomanikuvahetust toimunud tulekahju peatas lossi ehitamiseehituse paariks aastaks.
 
[[7. jaanuar]]il [[1757]] abiellus [[Hans Schack]] krahvinna [[Ulrikke Auguste Vilhelmine Moltke]]ga, kes oli krahv [[Adam Gottlob Moltke]] tütar, ning krahvi väimehena sai Hans Schack palgata ehitusele parimaid arhitekte ja kunstnikke ehitustööde lõpuleviimiseks.
 
[[1794]] sai lossist toonase [[Frederik IV|kroonprintskroonprintsi Frederik]]i ja ta abikaasa, kroonprintsess Marie eraresidents – kroonprints suri [[1839]] ja kroonprintsess [[1852]]. Pärast kroonprintsessi surma oli loss muuhulgas ülemkohtu ja välisministeeriumi kasutuses.
 
Aastani [[1906]] elas lossis [[Christian IX]], kuid pärast teda jäi loss aastani [[1948]] tühjaks. [[1967]] renoveeriti loss toonase [[Margrethe II|kroonprintsesskroonprintsessi Margrethe]] ja [[Henrik (Taani prints)|prints Henrik]]u jaoks.
 
==Frederik V ratsamonument==
[[Image:Frederik V statue front.jpg|thumb|200px|Frederik V ratsamonument]]
Ratsamonumendi idee autor oli krahv Moltke ning monumendi rajas Prantsuse skulptor [[Jacques-François-Joseph Saly]]. TöödegaTöid alustati [[1753]] ningja nurgakivi pandi [[1760]]. Monument valmis [[1771]], viis aastat pärast [[Frederik V]] surma [[1766]]. aastal.
 
Igal õhtul toimub monumendi juures kuningliku ihukaardiväe vahetus.
==Amaliehaven==
 
Amaliehaven rajati [[1983]] ja on seega üks uusimaid aedu [[Kopenhaagen]]is. See paikneb sadama ja Amalienborgi kompleksi vahelisel alal. Aed oli rajatudrajati kingitusena Kopenhaageni elanikele A. P. Mølleri ja Chastine McKinney Mølleri fondi poolt. KaheastmelineKahetasandilise aedaia kujundatiprojekteeris [[Belgia]] arhitekt [[Jean Delogne]]i poolt ning sellesseal paiknevad marmorskupltuurid ja purskkaevu kujundas itaallane [[Arnaldo Pomodoro]]. Praegu on aed Taani riigi ja Kopenhaageni linnavalitsuse ühisomanduses ning seda peab ülal Paleede ja Kinnisvara Agentuur.
 
{{Coordinate |NS=55.68402778 |EW=12.59305556 |type=landmark |region=DK}}
125 925

muudatust