Vikipeedia

Trühvel: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Koondasin skripti abil viited
PResümee puudub
6. rida:
Enamik trühvlitest on [[ektomükoriisa|ektomükoriissed]], sest nad koloniseerivad [[lehtpuu]]de [[juur]]i, moodustades [[ekstratselluraane|ekstratsellulaarseid]] interaktsioone ja kutsudes sellega esile [[sümbioos|sümbiontse]] koosluse tekkimise seene ja [[taimed|taime]] vahel. [[Mükoriisa]] kujuneb trühvlitel vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks [[tamm (perekond)|tamm]]eliigid: näiteks ''[[Quercus rotundifolia]]'' Lam. ja [[harilik tamm]], kuid [[seenjuur]] võib samuti moodustuda pöögiliikide (''[[Fagus]]''), papli (''[[Populus]]''), hariliku haava (''[[Populus tremula]]''), kase (''[[Betula]]''), harilik sarapuu (''[[Corylus avellana]]'') ja hariliku männiga (''[[Pinus sylvestris]]'').<ref name="PMZbO" /><ref name="WpURB" />
Trühvlid eelistavad [[savi]]kat ja [[lubi|lubjarikast]], kergesti vett läbilaskvat pinnast, mis on neuraalse või kergelt aluselise [[pH]]-ga <ref name="RMBvd" /><ref name="OhFVz" />
Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad [[Euroopa]]s: [[Hispaania]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Itaalia]]s on tuvastatud 21 erinevat trühvliliiki, mis kuuluvad perekonda ''[[Tuber]]'' (perekonda kuuluvaid seeni kutsutakse ka "päris trühvliteks"), kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid. Lisaks perekonnale ''[[Tuber]]'' leidub maa-aluse viljakehaga seeni ka mitmes teises omavahel kaugelt suguluses olevas seenerühmas. Näiteks hirvepähklid (perekond ''[[Elaphomyces]]'') ja juurepähklid (''[[Rhizopogon]]''), mille lähimad sugulased on vastavalt hallitusseened (''[[Penicillium]]'') ja tatikud (''[[Suillus]]''). Ümar maasisene viljakehavorm on [[evolutsioon]]i jooksul tekkinud sõltumatult vähemalt 30 suuremas seenerühmas.<ref name="Leho Tedersoo, Triin Naadel" />
Trühvlite väärtuslikkust mõisteti juba mitu sajandit tagasi – 18. sajandi [[gastronoom]] [[Brillat-Savarin]] täheldas, et trühvlid on "köögi [[teemant|teemandid]]". [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l peetakse enim väärtuslikuks ''[[Tuber melanosporum]]''<nowiki>'</nowiki>it, mille müügihind on võrreldes teiste liikidega kõrgem. Lisaks turustatakse järgmisi liike: ''[[Tuber brumale]]'', ''[[Tuber aestivum]]'' ja ''[[Tuber magnatum]]''. Nende liikide hind on samuti märkimisväärselt kõrge, kuid siiski madalam kui ''[[Tuber melanosporum]]''<nowiki>'</nowiki>i hind.<ref name="J57RC" />
 
==Etümoloogia==
 
Sõna trühvel tuleneb [[Ladina keel|ladinakeelsest]] terminist ''[[tuber]]'', mis tähendab "köbrukest" või "kühmu". ''Tuber'''ist sai sõna ''tufer'', millest [[Euroopa]]s tuletati mitmeid erinevaid termineid: [[Prantsusmaa|prantsuse]] keeles ''truffe'', hispaania keeles ''trufa'', [[taani]] keeles ''Trøffel'', [[Saksamaa|saksa]] keeles ''Trüffel'', [[rootsi]] keeles ''tryffel'', [[holland]]i keeles ''truffel'', [[poola]] keeles ''trufel'', [[horvaatia]] keeles ''tartuf'', [[portugal]]i keeles sõnad ''trufa'' ja ''túbera'' on sünonüümid.<ref name="l8R6U" />
 
==Tüübid==
18. rida:
 
Valge trühvel (''[[Tuber magnatum]]'') on pärit [[Itaalia]] põhjaosast [[Langhe]] piirkonnast, mis asub [[Piemont]]e regioonis [[Alba (Itaalia)|Alba]] linna lähedal. [[Itaalia]]s leiab valget trühvlit veel [[Molise]]'i regioonist [[Lõuna-Itaalia]]s ning [[San Miniato mäed|San Miniato mägedest]] [[Toscana]]s. Samuti on tuvastatud valge trühvli olemasolu [[Horvaatia]]s, [[Istria poolsaar]]el asuvast [[Motovun]]i metsast [[Mirna jõgi|Mirna jõe]] kaldal.<ref name="6bZJD" />
Tamme (''[[Quercus]]''), hariliku sarapuu (''[[Corylus avellana]]''), hariliku haava (''[[Populus tremula]]''), papli (''[[Populus]]'') ja pöögi (''[[Fagus]]'') juurtel moodustuvad valge trühvli viljakehad võivad kasvada kuni 12 cm-ni diameetrilt ning võivad kaaluda kuni 500 g, kuigi tavaliselt on leitavad viljakehad palju väiksemate mõõtmetega. Viljaliha on kreemika kuni pruunikasvalge tooniga.<ref name="Carluccio03" /> Itaalia valge trühvel on kõrgelt hinnatud ning on kõige suurema turuväärtusega. 2001. aastal oli ''T. magnatum''<nowiki>'</nowiki>i trühvlite kilohind 2000–4500 USDUSA dollarit. Üks maailma suurimatest leitud trühvlitest kaalus 1,31 kilogrammi ning on kantud [[Guinnessi rekordite raamat]]usse. Selle leidis [[Giancarlo Zigante]] ja tema koer [[Horvaatia]]st, [[Buje linn]]a lähedalt.<ref name="dky6W" />
Rekordiliselt on ühe trühvli eest makstud 330 000 USDdollarit. 2007. aasta detsembris ostis [[Macau kasiino]] omanik [[Stanly Ho]] selle hiiglasliku summa eest 1,5-kilogrammise trühvli, mille oli avastanudleidnud [[Luciano Savini]] ja tema koer. See leiti [[Pisa]] lähedalt ning müüdi oksioniloksjonil, mismida peeti samaaegselt nii [[Macau]]s, [[Hongkong]]is ja [[Firenze]]s.<ref name="4sZLp" /> 2007. aasta novembris maksis Ho järjekordse summa: 330 000 USDdollarit kahe valge trühvli eest, millest üks kaalus ligikaudu kilogrammi.
''[[Tuber magnatum pico]]''<nowiki>'</nowiki>t on eeskätt leitud [[Põhja-Itaalia|Põhja-]] ja [[Kesk-Itaalia]]st, ''[[Tuber borchii]]''<nowiki>'</nowiki> ehk valkja trühvli leviala hõlmab [[Toscana]]t, [[Romagna]]t, [[Marche]]d ja [[Molise]]'t. Kumbki neist pole nii aromaatse lõhnaga kui [[Piemonte]]st pärit trühvlid, kuigi [[Città di Castello’]] trühvlid olid [[Piemonte]] eksemplaride omadustele väga lähedal.<ref name="Carluccio03" />
 
25. rida:
[[Pilt:Truffe coupée.jpg|pisi|left|Must Périgordi trühvel]]
 
Must trühvel või must [[Périgord]]i trühvel (''[[Tuber melanosporum]]'') on saanud nimenimetuse [[Prantsusmaa]]l asuva [[Périgord]]i regiooni järgi. Must trühvel kasvab peamiselt [[tamm]]e ja [[sarapuu]]de juurtel. Liigi viljakehasid leiab pinnasest hilissügisel ja talvel. Nende diameeter võib ulatuda kuni 7 sentimeetrini ja kaal 100 grammini.<ref name="Carluccio03" />
Suur osa saagist tuleb peaasjalikult [[Euroopa]]st: 45% [[Prantsusmaa]]lt, 35% [[Hispaania]]st, 20% [[Itaalia]]st ja väga väike osa [[Sloveenia]]st, [[Horvaatia]]st ja [[Austraalia]]st ([[Tasmaania]]st ja [[Lääne-Austraalia]]st). [[1900]]. aastal oli [[Prantsusmaa]] trühvlisaagiks ligikaudu 1000 tonni ''[[Tuber melanosporum]]'''i viljakehi. Saagikus on möödunud sajandiga tunduvalt vähenenud: praegu on see ligikaudu 20 tonni aastas. Soodsatel aastatel võib see ulatuda 46 tonnini aastas.
Ligikaudu 80% [[Prantsusmaa]] saagist tuleb riigi kaguosast: [[Provence]]'i regioonist ([[Vaucluse]]' ja [[Alpes-de-Haute-Provence]]'i allüksus), [[Dauphiné]]'st ([[Drôme]]'i allüksus) ja [[Languedoc]]ist ([[Gard]]i allüksus). 20% saagist tuleb [[Edela-Prantsusmaa]]lt: [[Quercy]]' ([[Loti departemang|Lot]]i allüksus) ja [[Périgord]]i regioonist.
[[Prantsusmaa]] suurim tühvliturg (arvatavasti ka maailma suurim) asub [[Richerenches]]'i [[vald|vallas]], [[Vaucluse]]'is. [[Edela-Prantsusmaa]] suurim trühvliturg aga [[Lalbenque]]'i vallas, [[Quercy]]' regioonis. Nende kahe turu jaoks on kõige kiirem kuu jaanuar, kuna sellel perioodil eritavad mustad trühvlid kõige enam liigiomast lõhna. 2009. aasta detsembrist alates on musti trühvleid turul müüdud 1000-eurose kilohinnaga.<ref name="Qpsm0" /> [[Périgord]]'<nowiki/>i musta trühvli genoomisekveneering avaldati märtsis 2010.<ref name="rZuYa" />
 
===Hiina trühvlid===
36. rida:
===Burgundia trühvel ja suvetrühvel===
{{vaata|Suvetrühvel}}
Must [[burgundia]] trühvel (''[[Tuber uncinatum]]'') on suvetrühvli (''[[Tuber aestivum]]'') varieteet. Suvetrühvleid leidub üle kogu Euroopa ning see on hinnatud oma kulinaarsete omaduste poolest. Liigisisene varieeruvus eristab kahte erinevat tüüpi: burgundia trühvel, mille viljakehi kogutakse sügisest kuni detsembrini, ja suvetrühvlid, mis on leitavad suvel. Suvetrühvlite viljaliha on burgundia trühvlite omast palju heledam ningja aroom tagasihoidlikum.
 
===Teised liigid===
46. rida:
===Trühvlisarnased liigid===
 
Termin "trühvel" on omistatud mitmetele teistelegi sarnastetelesarnastele maa-aluste seente [[perekond]]adele. Perekondi ''[[Terfezia]]'' ja ''[[Tirmania]]'' sugukonnast ''[[Terfeziaceae]]'' tuntakse ka kui kõrbe trühvleidkõrbetrühvleid, mis pärinevad [[Aafrika]]st ja [[Lähis-Ida]]st. Harti trühvliks nimetatakse trühvlite viljakehi [[sugukond|sugukonnast]] ''[[Elaphomycetaceae]]''. ''[[Pisolithus tinctorius]]''<nowiki/>'t ehk boheemia trühvlit on tarvitatud [[Saksamaa]]l.<ref name="Ramsbottom53" />
 
==Ajalugu==
54. rida:
 
===Keskaeg===
Trühvleid kasutati [[keskaeg|keskajal]] väga harva. Trühvlite otsimist mainis 1481. aastal [[Bartolomeo Platina]], kes täheldas, et trühvlijahis pole [[Notza]] emistele võrdväärseid konkurente, kuigi nad peaks suukorvistama, et vältida kalli auhinna ära söömistärasöömist.<ref name="6Y5S8" />
 
===Renessanss ja kaasaeg===
67. rida:
''Haritud mehed on otsinud teed saladuseni, ja unistanud, et nad avastavad "seemne". Nende unistused läksid luhta: saagikoristusele ei järgnenud kunagi külvamist, kuid see ehk ongi hea, kuna üheks kõige suuremaks väärtuseks trühvlite juures on nende kallidus. Võimalik, et neid ei hinnataks siis nii kõrgelt, kui nad oleksid odavamad.''
 
Sellele vaatamata on trühvlid kultiveeritavad. Juba väga varakult ([[1808]]) õnnestusid katsed trühvleid kultiveerida ([[Prantsusmaa]]l tuntakse ''trufficulture''-<nowiki/>'na). Pikaldaselt täheldati, et trühvlid kasvavad teatud puude juurtega koos ning [[1808]]. aastal [[Joseph Talon]] [[Apt]]ist ([[Vaucluse]]'i allüksus, [[Lõuna-Prantsusmaa]]) külvas mõned tõrud, mis pärinesid tammedelt, mille lähedalt võis leida trühvleid. Eksperiment oli edukas: aastaid hiljem leiti noorte tammepuude alt pinnasest trühvlite viljakehi.
[[1847]]. aastal [[Carpentras]]t (Vaucluse'is) pärit [[Auguste Rousseau]] istutas 7 [[hektar]]it tammesid (jällegi nende tammede tõrudest, mille juures kasvasid trühvlid). Aastate pärast oli tammede lähedalt pinnasest võimalik saada märkimisväärselt suuri viljakehade koguseid. [[1855]]. aastal sai Rousseau [[Pariis]]is toimunud [[Maailmanäitusmaailmanäitus]]el selle eest auhinna.
 
Kogu [[Lõuna-Prantsusmaa]]l vaimustuti õnnestunud katsetest ning hakati trühvleid kultiveerima. Hästi kasutati ära lubjakivirikast pinnast ja kuiva ning kuuma kliimat, mida trühvlid kasvamiseks vajavad. 19. sajandi lõpus hävitas [[viinapuutäi]]de epideemia [[Lõuna-Prantsusmaa]]l palju [[viinamarjaistand]]usi. Uus [[epideemia]] hävitas suure osa sealsetest [[siidiuss]]idest, muutes [[mooruspuu]]de kasvatamise kasutuks. Seega vabanesid trühvlite kasvatamiseks suured maa-alad. Istutati tuhandeid trühvlitega mükoriisat moodustavaid puid – see viis trühvlisaagi 19. sajandil lõpuks tuhandete tonnideni. [[1890]]. aastal hõivasid trühvliistandused 750 ruutkilomeetrit maad.
80. rida:
1999. aastal koristati esimesed austraalia trühvlid ja seda pärast kaheksat aastat tööd [[Tasmaania]] pinnal. Puud n-ö nakatati trühvlitega lootuses luua kohalik trühvlitööstus. Nende edu ja sel moel saadud trühvlite kvaliteet on julgustanud väiketööstuse kujunemist. [[Lääne-Austraalia]] ettevõte [[The Wine and Truffle Co]] koristas oma esimese saagi [[2004]]. aastal. [[2005]]. aastal õnnestus neil leida 1 kilogrammi raskune trühvel. [[2008]]. aastal suutsid nad hinnanguliselt koguda 600 kg trühvleid oma istanduse viljakast pinnasest, mis paiknes Manjimupis. Edaspidi on The Wine and Truffle Co oma tootmisala laiendanud külmemate [[Victoria]] ja [[New South Wales]]i regioonide suunas.
 
[[Tasmaania]] trühvlikasvatajad Michael ja Gwynneth Williams leidsid [[2010]]. aasta juunis oma valduselt Myrtle Bankil (paikneb [[Launceston]]i lähedal) [[Austraalia]] suurima trühvli. See kaalus 1,084 kg.<ref name="Launceston Examiner" /> Gwynneth Williams, kõneledes Austraalia ABC Radio eetris, ütles, et selle kilohinnaks on määratud umbkaudu 1,5001500 AUSDAustraalia dollarit.<ref name="ABC Radio" />
 
==Otsimine==
97. rida:
|}
 
Emise loomuomane trühvlite otsimise kirg koos tema tavapärase kavatsusega trühvel ära süüa on tingitud trühvlis sisalduvast ühendist, mis on sarnanesarnaneb [[androstenool|androstenooliga]]ile. [[Androstenool]] on kuldi süljes esinev sugu[[feromoon]], millele emised on tundlikud.
 
==Kulinaaria==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Trühvel"