Ampermeeter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
3. rida:
[[Pilt:A.C.AMMETER.JPG|pisi|Ampermeeter]]
 
Ampermeetrid arendatitöötati välja [[galvanomeeter|galvanomeetrite]] baasil 19. sajandi lõpukümmendeillõpukümnendeil.
[[File:Amperemeter hg.jpg|thumb|Vanaaegne ampermeeter]]
 
12. rida:
Magnetelektrilised mehhanismid võivad olla kas pöörduva pooliga või pöörduva magnetiga.
 
'''Pöördpooliga mehhanismis''' (inglise keeles ''moving coil meter'') pöördub magnetpooluste vahel asuv raamikujuline pool vastavalt sellele, kui tugev vool pooli läbib. Pöördpooliga ampermeetri tänapäevase kuju lõi [[Edward Weston]]. Selles on kasutusel kaks pöördpooli, kusjuures teine tekitas vastujõu. Raam pöördub raudsüdamiku ja püsimagneti pooluskingade vahelises õhupilus võrdeliselt voolutugevusega. Sellistel ampermeetritel on lineaarne skaala. Niisuguste ampermeetrite mõõtepiirid olid 25 mikroamprist kuni 10 milliamprini<ref>[http://www.explainthatstuff.com/movingcoilmeters.html Moving-coil meters] www.explainthatstuff.com 05.10.2014</ref> <ref>[http://www.schoolphysics.co.uk/age16-19/Electricity%20and%20magnetism/Electromagnetism/text/Meter_moving_coil/index.html The moving coil meter] www.schoolphysics.co.uk 05.10.2014</ref>.
 
Seda tüüpi ampermeeter on kasutatav alalisvoolu mõõtmiseks, kusjuures osuti hälve sõltub voolu suunast. Seepärast on ampermeetril ära märgitud positiivne klemm. Mõningatel ampermeetritel on null skaala keskel, nii et saadakse loetav hälve voolu mõlema suuna korral. [[Vahelduvvool]]u korral näitaks pöördpoolampermeeter voolu keskmist väärtust, mis aga on null.
 
Pöördpooliga mõõtemehhanism on olnud laialdaselt kasutusel ka muudes mõõteriistades, nagu näiteks [[voltmeeter]] ja [[oommeeter]]. Pöörpoolmehhanismiga ampermeetri heaks näiteks on [[D'Arsonvali galvanomeeter]].
 
'''Pöördmagnetiga mehhanism''' (inglise keeles ''moving magnet meter'') töötab samal põhimõttel nagu pöördpooliga mõõtemehhanism. Ainuke erinevus on selles, et pool seisab paigal ja nõela liigutab [[püsimagnet]]. Niisugune ampermeeter talub tugevamat voolu (isegi kuni mitukümmend amprit), sest pooli võib valmistada jämedast traadist. Magneti pöördumisele vastujõudu tekitava vedru asemel võib olla [[püsimagnet]].<ref>[http://www.marineinsight.com/tech/marine-electrical/permanent-magnet-moving-coil-instrument-pmmc-working-and-application-on-ship/ Permanent Magnet Moving Coil Instrument] www.marineinsight.com 05.10.2014</ref>
 
===Elektrodünaamiline mehhanism===
Elektrodünaamiline ampermeeter kasutab elektromagnetit püsimagneti asemel. Osutiga ühendatud liikuv pool pöördub liikumatu pooli suhtes, millel on magnetsüdamik. Kuna pöördenurk kujuneb mõlemat pooli läbivate voolu magntväljademagnetväljade koostoimel, suudab mehhanism reageerida nii alalis- kui ka vahelduvvoolule ning ampermeeter näitab vahelduvvoolu ruutkeskmist väärtust ehk [[efektiivväärtus]]t. <ref>[https://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4320664/Chapter_3_Gamal_Compatibility_Mode.pdf Electrodynamic instruments] uqu.edu.sa 05.10.2014 </ref>.
 
===Elektromagnetiline mehhanism===
[[File:AmmeterPC.jpg|thumb|right|200px|Elektromagnetiline ampermeeter (talle iseloomuliku mittelineaarse skaalaga)]]
Elektromagnetilises mõõtemehhanismis (ingl k ''moving iron meter'') läbib mõõdetav vool [[elektromagnet]]i mähist ja muutuv magnetväli liigutab labakujulist terasplaati, pöörates ühtlasi osutit. Seda tüüpi ampermeeter reageerib nii alalis- kui ka vahelduvvoolule. <ref>[http://electrical-engineering-portal.com/moving-iron-instruments-voltmeter-and-ammeter Moving Iron Instruments] electrical-engineering-portal.com 05.10.2014</ref>. Osuti hälve on võrdeline voolutugevuse ruuduga, kuid tavaliselt on teraslaba kuju muudetud nii, et skaala oleks enam-vähem lineaarne.
 
Niisuguse elektromagnetilise mehhanismi lõi 1884. aastal Austria insener [[Friedrich Drexler]].
 
===Digitaalne ampermeeter===
Digitaalne ampermeeter mõõdab tegelikult sisendklemmide vahel oleval väikese takistusega [[šunttakisti]]l tekkivat pingelangu, mis on võrdeline voolutugevusega. Seejärel see analoogpinge digiteeritakse [[Analoog-digitaalmuundur | analoog-digitaalkonverteri digitaalmuunduri]] abil ja kuvatakse numbernäidikul.<ref>[http://www.globalspec.com/learnmore/labware_test_measurement/multimeters_electrical_test_meters/digital_ammeters Digital Ammeters Information] www.globalspec.com 05.10.2014 </ref>
 
==Rakendamine==
[[Pilt:D.C.AMMETER(OPEN).JPG|pisi|Peegelskaalaga ampermeeter (peegelskaala võimaldab ära hoida lugemivea)]]
Ampermeeter ühendatakse mõõdetava voolu ahelasse jadamisi. Et ampermeetri sisendtakistus on väga väike, siis kindlasti ei tohi teda ühendada pingeallikaga rööbiti – tagajärjeks oleks kaitsme (halvemal juhul mõõtemehhanismi) läbipõlemine. <ref>[http://www.thegreenbook.com/ammeters.htm Uses of Ammeters] www.thegreenbook.com 05.10.2014 </ref>.
 
Tavalised pöördpoolampermeetrid suudavad mõõta maksimaalselt milliampreid, sest vooluviigud ja pooli mähised suudavad taluda ainult piiratud tugevusega voolu. Suuremate voolude mõõtmiseks lülitatatakse šunttakisti paralleelselt ampermeetri sisendiga. Takisti takistus on nii väike, et voolu põhiosa läbib takisti ning ainult väike osa voolab läbi ampermeetri.
 
Kahepoolse skaalaga (null keskel) ampermeetreid kasutatakse rakendustes, mis nõuavad voolu mõõtmist mõlemas polaarsuses. Näiteks aku laadimisel kaldub osuti ühele poole (tavaliselt paremale) ning aku tühjenemisel teisele poole.
 
Tugeva vahelduvvoolu mõõtmisel vähendatakse mõõteväärtust [[voolutrafo]] abil 1–5 amprini. Energeetikaseadmetes kasutatakse ka [[voolutangid|voolutange]], millega saab juhet läbivat voolu mõõta ilma seda katkestamata.
 
==Vaata ka==