Kalligraafia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
3. rida:
'''Kalligraafia''' ([[kreeka keel]]es καλλιγραφία ''kalligraphía'', sõnadest κάλλος ''kallos'' 'ilu' + γραφή ''graphē'' 'kiri') ehk '''ilukiri''' ehk '''kirjakunst''' on üks [[kujutav kunst|kujutava kunsti]] liik. Kalligraafia on kunstivorm, milles antakse [[kirjamärk]]idele väljendusrikas, harmooniline ja oskuslik kuju<ref>Mediavilla, C. (1996) "Calligraphy" Scirpus Publications, lk 18</ref>.
 
Kaasaegne kalligraafia on üsna mitmekülgne - olmelistest käsikirjalistest [[Postkaart|postkaartidest]] kunstilise eneseväljenduseni. Klassikaline kalligraafia erineb oluliselt kiritöödest (šriftitöödest) ning mittestandardsetest käekirjavormidest. [[Kalligraaf]] peab oskama teha nii seda kui teist; tähtede kuju on ajaloolised välja kujunenud, kuid samas on kiri spontaanne ning sünnib kirjutamise hetkelajal.
 
== Kalligraafia kasutamine ==
11. rida:
Minimaalne ilukirjakomplekt koosneb [[Paber|paberist]], [[Sulg (kirjutusvahend)|sulest]] ja [[Tušš|tušist]]. Kasutust leiavad ka erinevat värvi pastad, [[Akvarell|akvarellid]], [[Guašš|guaššvärvid]], [[tint]], [[Aerosoolvärvimine|aerosoolvärvid]], [[Pastell|pastellid]], [[süsi]] ning palju muud.
 
Enne sulgede kasutuselevõttu raiuti kirjamärgid kivisse või suruti kepikese abil [[savi]]<nowiki/>tahvlile. Üsna pea võeti kasutusele [[Kasetoht|kasetohule]], [[Vahad|vahale]] ning [[Papüürus|papüürusele]] kirjutamine. Esimesed suled olid valmistatud [[Harilik pilliroog|pilliroost]]. Keskajal oli põhiliseks kirjutusvahendiks linnusulg, peamiselt hanesulg. [[18. sajand|18. sajandil]] võeti kasutusele terassulg.
 
==Kalligraafia võtted==