Redaktsioon: 1. oktoober 2017, kell 21:21 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 106 muudatust →‎Eksport ja import ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. november 2017, kell 15:57 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 936 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
58. rida: * ''[[Triticum zhukovskyi]]'' – Liikidest umbes pooli kasvatatakse teravilja saamiseks. Kultiveeritavad nisuliigid jaotatakse paljasteralisteks ja sõkalteralisteks, millest tähtsamad on paljasteralised, kuna nende terad vabanevad kergemini sõkaldest. ~~Tähtsaimad~~Tähtsamad liigid on harilik nisu (toodangumaht moodustab üle 90% maailmas kasvatavast nisukogusest) ja kõva nisu.<ref name="maailm" /> == Ajalugu == 64. rida: Hiljutised [[botaanika\|botaanilised]], [[geneetika\|geneetilised]] ja [[arheoloogia\|arheoloogilised]] uuringud tõid välja väikese teraviljakasvatuse tuumikala [[Eufrat]]i ja [[Tigris]]e [[ülemjooks]]ul ([[Süüria]] põhjaosa ja [[Türgi]] kaguosa).<ref name="wheat" /> Nisu oli juba vanaajal tähtsaim leivavili <ref name="Antiigileksikon" />. Tema kultiveerimine hakkas levima väljapoole Viljakat poolkuud umbes 10 tuhat aastat tagasi. Ta jõudis [[Kreeka]]sse, [[Küpros]]ele ja [[India]]sse umbes 6500 eKr, [[Egiptus\|Egiptusse]]~~esse~~ pisut pärast 6000 eKr ning [[Saksamaa]]le ja [[Hispaania]]sse 5000 eKr. [[Inglismaa]]le ja [[Skandinaavia]]sse jõudis ta 3000 eKr ja [[Hiina]]sse 2000 eKr <ref name="Citizendium" /> [[Vana-Kreeka]]s oli nisu pühendatud [[maaviljelus]]jumalannale [[Demeter]]ile. [[Müüt]]ide järgi pärines nisu [[Sitsiilia]]st Henna nurmedelt. [[Theophrastos]] kirjeldas [[ohteline suvinisu\|ohtelist suvinisu]], millest hiljem aretati [[talinisu]]. Vilja kasutati toiduks harilikult jahvatatult, mõnikord ka teradena. Kreeka ei suutnud ise oma viljavajadust rahuldada ning sellepärast veeti seda Sitsiiliast ja [[Must meri\|Musta mere]] äärest sisse, vahetades seda eeskätt [[keraamika]] vastu. <ref name="Antiigileksikon" /> 90. rida: == Toiteväärtus ja biokeemiline koostis == Nisu kvaliteedi üks ~~tähtsaimaid~~tähtsamaid näitajaid on [[kleepevalk\|kleepevalgu]] ehk teraliimi moodustavate valkude (peamiselt [[gliadiin]]i ja [[gluteiin]]i) sisaldus. Mida suurem on teraliimi hulk [[nisujahu]]s ja selle elastsus, seda paremad on pagaritoodete küpsetusomadused. Kleepevalgu kogus jahus sõltub omakorda teravilja sordist. Eestis kasvatatud nisuterad sisaldavad keskmiselt 66% [[tärklis]]t, 2,9% [[suhkrud\|suhkruid]], 9,9% [[kiudained (toit)\|kiudaine]]id, 15% [[valk]]e, 2,3% [[lipiid]]e, 1,95% toiteelemente ja 14% [[vesi\|vett]].<ref name="maailm" /> Hariliku nisu [[idu]]de toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites. Nisust leitav [[gluteen]] tekitab nisu söövatel ja [[tsöliaakia]] suhtes allergilistel inimestel [[Allergia\|allergiat]].<ref name="2S9Jl" /> Tsöliaakia suhtes mitte allergilised inimesed tunnevad gluteeni või nisu suhtes tundlikkust.<ref name="eYzWk" /> 1000st üks inimene võib põdeda nisu allergiat ning nisu suhtes tundlike on veel rohkem.<ref name="8eK7D" /> Arstid soovitavad nisu suhtes allergilistel inimestel vältida gluteeni sisaldavat toidu. Kuna sellise toitumisviisi mõjud pole päris selged, siis soovitavad nad iga aasta korra proovida gluteeni sisaldavat toitu, et näha keha reageeringut. Nisu on kasulik selles sisalduvate [[mikrotoitaine]]<nowiki/>te tõttu.<ref name="8fkPi" /> {\| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" \|+[[Toitained]]<ref name="toit" />

Nisu: erinevus redaktsioonide vahel