Leopard 2: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
36. rida:
1963. aastal hakkasid Saksamaa Liitvabariik ja USA välja töötama ühist projekti MBT-70 (MBT-Main Battle Tank), kuid erimeelsused tulevasele tankile esitatavate nõuete osas ja kes kui palju finantseerib (seoses Vietnami sõjaga suurenes USA-s sõjavastasus ning valitsus oli sunnitud sõjalisi kulutusi kärpima), lõppesid 1970. aastal projekti sulgemisega. Kuid MBT-70 katseeksemplaride loomise kogemus ei läinud raisku. Nii USA kui ka Saksa LV otsustasid luua oma rahvustanki just võttes aluseks MTB-70 loomise kogemused ja tehnoloogiad. Niiet M1 Abrams ja Leopard 2 omavad sama "esivanemat". Saksa LV-s kaaluti ka tollal kasutusel olnud tankide M48A2C ja Leopard 1 moderniseerimist, mis küll oleks tunduvalt vähem rahalisi vahendeid nõudnud, kuid leiti, et tulem oleks tolleaegsetele nõukogude tankidele alla jäänud. Moderniseerimisest loobuti.
Kampfpanzer-2 ehk Leopard-2 sattus projekteerimislauale 1967. aastal ja mõnda aega toimus arendamine MBT-70-ga paralleelselt. Pärast projekti MTB-70 sulgemist sai Leopard-2 Bundeswehrilt kõrgeima prioriteedi. Nagu ka Leopard-1 loomisel, osales Leopard-2 sünni juures
Lõpp-prototüübi katsetused toimusid vahemikus
Viie nädala jooksul läbisid neli tanki Shilo polügoonil lumes 1450 km. Käiguosa katsetuste kõrval tehti ka lahinglaskmisi, mille käigus tunnistati siledaraudsete 120 mm paremust 105 mm vintraudsete kahurite ees. Esimesest tulistati 401 laengut, teisest 35. Käiguosa katsetused tunnistati täielikult Bundeswehri nõudmisi rahuldatavaks. Eelsoojendust käivitamisel vajas tanki diiselmootor alles −30 kraadi juures. Samuti loeti rahuldavaks tanki lumeläbivus.
66. rida:
Tanki korpusel asub kolmekohaline keevitatud torn, millesse on paigutatud siledaraudne Rh-120 suurtükk. Suurtükile on monteeritud kaks sümmeetrilist tagasilöögikompensaatorit. Tagasilöögi pikkus on raual 340 mm. Suurtükki saab monteerida ja demonteerida ilma torni eemaldamata. Relva kogukaal on 4290 kg. Rauda katab klaasplastist soojusisolatsioon, lasul tekkivad gaasid eemaldatakse automaatselt. Raua eaks on arvestatud 500 lasku.
Suurtüki Rh-120 jaoks töötati välja kaks laengut: soomustläbistav volframsüdamikuga 18,6 kg kaaluv DM23 ja kumulatiiv-kildlaeng DM12 massiga 23,2 kilo. 1987. aastal võeti relvastusse soomustläbistav laeng DM33. Lahingumoona täiendamiseks kasutatakse torni vasakul küljel asuvat luuki. Suurtüki laadimine toimub käsitsi, lahingukomplektis on 42 laengut, millest 15 on paigutatud torni tagaotsa ja 27 asuvad juhtimissektsioonis. Laadimistsükliks on arvestatud 6 sekundit. Torni kõrguseks on 1650 mm, mida peetakse minimaalseks, et
=== Sihik ja nägemisseade ===
Sihtija peamiseks töövahendiks sai firma Zeiss loodud sihik EMES-12. Sihikusse olid integreeritud laser- ja
Pimedal ajal kasutati aktiivset infrapuna öönägemisseadet ja elektro-optilisi võimendeid. Erinevalt Leopard-1st kinnitati Leopard-2le infrapunaprožektor statsionaarselt torni esiosale. Infrapunaprožektor oli ette nähtud kasutamiseks vaid äärmisel juhul, kuna sel puhul väheneb tunduvalt ka tanki enese maskeerumisvõime. Prototüüpidel katsetati kahte tulejuhtimissüsteemi firmadelt Zeiss/Eltro ja AEG Telefunken, mis mõlemad baseerusid Telefunkeni varasemal süsteemil FLER-A. Süsteem töötas laskmiseks läbi erinevaid andmeid:
=== Mootor ===
104. rida:
Toru kiirus on 48 kraadi sekundis horisontaalis ja 9 kraadi sekundis vertikaalis. Toru on vertikaalis võimalik suunata vahemikus –9 kuni +20 kraadi. Sihtimiskiiruseks sõidul loetakse 15 sekundit ja seistes 9 sekundit.
Tankis hoitakse
== Tootmine ==
| |||