Ferrimagnetism: erinevus redaktsioonide vahel

Ferrimagnetismi esineb [[ferriit]]ides ja magnetilistes [[Granaadid|granaatides]]. Vanim tuntud ferrimagnet on [[magnetiit]] (raud(II,III) oksiid; [[Raud|Fe]]₃[[Hapnik|O]]₄), alguses klassifitseeriti teda kui [[Ferromagnetism|Ferromagnetferromagnet]]it, enne [[Louis Néel|Néel]]'<nowiki/>i ferrimagnetismi ja antiferromagnetismi avastamist 1948.<ref>L. Néel, ''Propriétées magnétiques des ferrites; Férrimagnétisme et antiferromagnétisme'', Annales de Physique (Paris) 3, 137-198 (1948).</ref>

[[pilt:Ferrimagnetism - magnetic moment as a function of temperature.svg|pisi|185px|➀ Allpool magneetumise kompensatsiooni punkti on ferrimagnetiline materjal magnetiline. ➁ Kompensatsiooni punktis magnetilised kompnendidkomponendid tühistavad üksteist ja kogu magnetmoment on null. ➂ [[Curie temperatuur|Curie punkt]]ist ülevalpool, materjal ei ole magnetiline.]]

Ferrimagnetid on sarnased [[ferromagnetism|ferromagnetitega]] selles, et nad on spontaanselt [[magneetumine|magneetunud]] allpool [[Curie temperatuur]]i ega näita magnetilist korrastatust (on [[paramagnetism|paramagnetilised]]) sellest temperatuurist kõrgemal. Vahel esineb neil ka punkt ''allpool'' Curie temperatuuri, mida nimetatakse ''magneetumise kompensatsiooni punktiks'', kus vastassuunalised momendid on võrdsed ja materjali kogu [[magnetmoment]] on null. Seda punkti on võimalik lihtsasti uurida [[Granaadid|granaatides]] ja [[haruldased muldmetallid|haruldaste muldmetallide]]-[[siirdemetallid]]e sulamites. Lisaks sellele võib leiduda ferrimagnetites ka ''nurkmomendi kompensatsiooni punkt'', mille juures kogu [[nurkmoment]] kaob. See punkt on kriitiline rakendustes, kus vajatakse kiiret magneetumise pöördumist, ja kasutatakse [[magnetmälu seadmedMagnetmäluseadmed|magnetmälu seadmetesmagnetmäluseadmetes]].<ref>C. D. Stanciu, A. V. Kimel, F. Hansteen, A. Tsukamoto, A. Itoh, A. Kirilyuk, and Th. Rasing, ''Ultrafast spin dynamics across compensation points in ferrimagnetic GdFeCo: The role of angular momentum compensation'', Phys. Rev. B 73, 220402(R) (2006).</ref>

Ferrimagnetilistel materjalidel on suur [[takistus]] ja neil on [[anisotroopia|anisotroopsed]] omadused. Magnetiline anisotroopia tekib siis, kui ferrimagnetile rakendatakse [[elektromagnetism|elektromagnetvälja]]. Kui selline väli joondab magnetilisi dipoole materjalis, tekib magnetmoment ja dipoolid [[pretsessioon|pretsesseeruvad]] sagedusel, mida juhib rakendatud väli ja kutsutakse [[Larmori pretsessioon|Larmorlarmor]]iks või [[Larmori pretsessioon|pretsessiooni sageduseks]]. Näiteks [[mikrolained]], mis on [[polarisatsioon|ringpolariseeritud]] samas suunas kui see pretsessioon, interakteeruvad tugevalt magnetiliste dipoolmomentidega. Samas kui polarisatsioon on vastassuunaline, siis on interaktsioon nõrk. Seda [[anisotroopia|anisotroopset]] omadust kasutatakse mikrolaine seadmetemikrolaineseadmete ehitamisel [[isolaator (magneetiline)|isolaator]]ites, [[tsirkulaator]]ites ja [[güraator]]ites.