Õhulaev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Liitlased > liitlased |
||
1. rida:
[[Pilt:WAZ-Luftschiff D-LDFR 4.jpg|pisi|Kaasaegne dirižaabel.]]
'''Õhulaevaks''' ehk '''dirižaabliks''' nimetatakse [[Õhk|õhust]] kergemat, liikumiseks oma [[ajam]]iga varustatud [[Õhusõiduk|õhusõidukit]], mida on võimalik juhtida. See tähendab, et õhulaeva lennusuunda on võimalik muuta pööratavate [[propeller|propellerite]] ja [[Aerodünaamika|aerodünaamiliste]] juhtpindade abil, see eristab õhulaeva [[Kuumaõhupall|kuumaõhupallist]]. Enamasti on õhulaevad voolujoonelised horisontaalsuunalise tilgakujuga , et oleks võimalik kiiremini
== Tüübid ==
11. rida:
Pooljäigad õhulaevad on üldiselt väiksemad kui jäigad õhulaevad. Osalise jäikuse annab õhulaevale üks [[Kiil(laevandus)|emapuu (laevandus)]], mis ulatub õhulaeva sabaosast ninaosani. Sama emapuu külge kinnituvad ka kabiin ja mootorid.
=== Survestatud
Tavaliselt kõige väiksemad õhulaevad, neil puudub jäikust tagav sõrestik, tõstejõudu andev gaas asub otse õhulaeva polüesterplastist või õhutihedast kangast valmistatud kestaga kaetud ruumis. Siserõhu langemisel madalamaks välisrõhust, kaotab survestamata õhulaev kiiresti oma kuju ja juhitavuse.
== Ehitus ==
Survestatud õhulaevadel annab väliskuju jäigemast kangast või polüesterplastist valmistatud kest. Täitegaasi rõhu all hoidmiseks on laeva ees ja taga õhumahutid, kus kompressoriga rõhku suurendades, suureneb ka täitegaasi (enamasti heeliumi) ülerõhk. Muutes õhurõhku eesmise ja tagumise ballonneti (õhumahuti) vahel saab tõsta ja langetada õhulaeva nina. Koha peal ja väiksel kiirusel saab õhulaeva juhtida ka propellerite telje kallutamise teel. Reisikiirusel juhitakse õhulaeva sabaosas paiknevate aerodünaamiliste kõrgus- ja pöördetüüridega. Enamasti ei ületa survestatud õhulaevad 10 000
Gondel on ala, kus paiknevad reisijad ja meeskond. Gondlist juhitakse õhulaeva. Gondlit on võimalik kinnitada nii õhulaeva sisemusse kui ka väliskesta külge. Jäikade õhulaevade sõrestikkonstruktsioon on tavaliselt tehtud kergest profiilmetallist, näiteks [[duralumiinium]]ist.
30. rida:
Esimene lend toimus prantslastest vendade [[Joseph-Michel Montgolfier|Joseph-Michel]] ja [[Jacques-Étienne Montgolfier|Jacques-Étienne Montgolfier’]] eestvedamisel 1783. aastal. Aasta varem olid vennad täheldanud, et soe õhk tõuseb üles ja kui seda püüda kergesse paberkotti, siis võib soe õhk paberkotti tõsta. Seda demonstreerisid vennad [[4. juuni|4. juunil]] [[1783]], läkitades õhupalli kümneks minutiks kilomeetri kõrgusele. Esimesed õhust kergema õhusõiduki reisijad olid aga [[lammas]], [[part]] ja [[kukk]] sama aasta 19. septembril. Juba järgmisel kuul tõstis kuumaõhupall õhku ka inimese ''–'' esialgu küll nii, et aerostaat oli kinnitatud nööriga maa külge. Kuumaõhupall ei ole siiski õhulaev, kuna seda ei ole võimalik juhtida. Siiski oli see suur samm edasi, kuna ei olnud vaja vaakumit tekitada.<ref name="sPNMK" /><ref name="QiK4b" />
Varsti pärast vendade Montgolfier’de õnnestunud katseid kuumaõhupalliga konstrueeris [[Prantslased|prantslane]] [[Jean Baptiste Marie Meusnier]] kavandi õhulaeva väljatöötamiseks. Selleks pakkus ta välja horisontaaljoones voolujoonelisemat elliptilist kuju kuuma õhu hoidmiseks ning õhupalli täiendamist inimjõul töötavate propellerite ja tüüriga.<ref name="WdwvG" /> [[1850]]. aastal demonstreeris prantslane [[Pierre Jullien]] enda ehitatud mudel-õhulaeva. See köitis prantslasest inseneri ja leiutajat [[Jules Henri Giffard|Jules Henri Giffard’d]], kes 1852. aastaks ehitas täismõõdus õhulaeva. Selle täidetud kest oli sigarikujuline, 44 meetrit pikk ja mahutas 3200 kuupmeetrit gaasi. Lisaks varustas Giffard õhulaeva aurukatla ja kolmehobujõulise aurumasina. Kestaga kaetud ruum oli täidetud vesinikuga.<ref name=":1" /><ref name="XAQpx" /> Giffard’ õhulaev oli siiski raskesti juhitav nõrga mootori tõttu, kuid võimsamaid sisepõlemismootoreid alles arendati. Inseneri püüded oma õhulaevale suuremat mootorit paigutada nõudsid ka õhulaeva
Järgmine suurem areng õhulaevade valdkonnas toimus 1884. aastal, mil valmis õhulaev [[La France]]. Prantsuse sõjaväe insenerikorpuse ohvitserid [[Charles Renard]] ja [[Arthur Constantin Krebs]] ehitasid õhulaeva, millega oli võimalik ka kerges vastutuules lähtepunkti jõuda. Nende dirižaabel liikus
[[File:Santos-Dumont flight around the Eiffel Tower.jpg|thumb|Santos-Dumont lendab ümber Eiffeli torni]]
[[Brasiillased|Brasiillane]] [[Alberto Santos Dumont]] oli esimene, kes proovis sisepõlemismootoriga varustatud õhulaeva juhtida.<ref name="9PWJB" />18-aastaselt suundus ta [[Pariis|Pariisi]] õppima ja elama ning huvitus aerostaatide juhtimisest. [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[1903]] sai Dumont'ist esimene inimene, kel kulus vähem kui kolmkümmend minutit, et Parc Saint Cloud’st startida, teha tiir ümber [[Eiffeli torn|Eiffeli torni]] ning tagasi lähtepunkti maanduda. Seda tegi ta oma kuuenda õhulaevaga Santos-Dumont Number 6. <ref name="FAIwP" /><ref name="uLNHB" /><ref name="qNuT7" />
[[1863]]. aastal käis sakslane krahv [[Ferdinand von Zeppelin]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ning sai lennata vaatluseks mõeldud õhulaeva pardal. [[1890]]. aastast, 52-aastaselt, pärast armeest vabanemist, pühendus Zeppelin jäiga kerega õhulaeva loomisele. Sõjaväelasena tegi ta ettepaneku tema loodavaid õhusõidukeid ka sõjalisel otstarbel rakendada. Kuna dirižaablid olid suured, kohmakad ja aeglased ning nende kasutusiga ei olnud just kuigi pikk, ei olnud [[Saksamaa|Saksa]] sõjaväeülemad Zeppelini ideedest just vaimustuses. Õhulaevad leidsid siiski rakendust, aga
Suurimad, Zeppelin-tüüpi õhulaevad ehitati 1920. aastate lõpul. Need olid peaaegu 250 meetrit pikad ja üle 30 meetri laiad, tippkiirus kuni 130 km/h.<ref name="1AEKp" />
| |||