Redaktsioon: 30. mai 2017, kell 12:59 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Korrastasin skripti abil viiteid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. november 2017, kell 14:41 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 771 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
30. rida: Õhulõhede tihedust määratakse üldiselt nende arvuga mm² kohta. Enamasti on see lehtede alumisel pinnal vahemikus 40–300. Väiksema CO₂ sisalduse korral [[atmosfäär]]is ning valgemas ja niiskemas keskkonnas moodustub taime pinnal rohkem õhulõhesid. Näiteks on õhulõhede tihedus [[rohttaim]]edel tavaliselt väiksem kui [[heitlehisus\|heitlehistel]] puudel. ~~Enamikel~~Enamikul [[kaheidulehelised\|kaheidulehelistel]] taimedel paiknevad õhulõhed põhiliselt lehe alumisel küljel (hüpostomaatiline leht), mõnedel liikidel võivad lehe pealmisel pinnal lõhed isegi puududa. Paljudel [[üheidulehelised\|üheidulehelistel]] ja teistel vertikaalselt kasvavate lehtedega taimedel on õhulõhesid mõlemal pool lehepinda enam-vähem võrdselt (amfistomaatiline leht). Veetaimede ujulehtedel paiknevad õhulõhed pealmisel pinnal (epistomaatiline leht). Õhupilud moodustavad lehe pindalast üldiselt 0,2–2%. Seega on lehtede transpireeriv pindala kogupindalaga võrreldes väga väike.<ref name="Plant" /> ==Funktsioon== 81. rida: * [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3207_3169.html "Taimede stressi aitavad maandada õhulõhed"] Eesti Loodus, 2010/3 * [http://novaator.err.ee/v/teadlase_100_sekundit/614c1ef6-1fee-4269-acbd-455a7d6fb5cd/video-ohulohed-paastavad-maailma "Õhulõhed päästavad maailma"] ERR Novaator, 12. juuni 2014 * Merilyn Säde: [http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1652 "Olulistele õhulõhede geenidele anti uued tähendused"] Universitas Tartuensis, detsember 2015, nr 11 [[Kategooria:Fotosüntees]]

Õhulõhe: erinevus redaktsioonide vahel