Eesti välispoliitika: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti Vabariik saavutas [[Venemaa keisririik|Venemaa Keisririigist]] iseseisvuse [[1918]]. aasta [[24. veebruar]]<nowiki/>il ja kehtestas [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] kaudu mitmete riikidega diplomaatilised suhted. Rahvusvaheline kommuun ei tunnustanud Eesti sunniviisilist ühendamist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga]] (NSVLNSV Liit) [[1940]]. aastal. [[Eesti diplomaatiline korpus]] jätkas tööd osades riikides. Pärast [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] NSVL-stja NSV Liidust lahkulöömist oli [[Venemaa Föderatsioon]] üks esimestestesimesi, kes tunnustas Eesti iseseisvust. Kõige esimesena tunnustas [[1991]]. aasta [[22. august]]<nowiki/>il [[1991]] [[Island]]. Pärast taasiseseisvumist oli Eesti esmaseks prioriteediks Venemaa (endine NSVLNSV Liit) vägede lahkumine Eesti territooriumilt. [[1994]]. aasta augustiks olid kõik Vene väed lahkunud. Suhted [[Moskva]]<nowiki/>ga on hetkel pingelised, kuna Venemaa on siiani keeldunud kinnitamast [[1999]]. aastal Eestiga koos allkirjastatud piirilepingut.

===Eesti välispoliitika 1920.-1930–1930. aastatel===

Eesti panustas kahe sõja vahel regionaalsele koostööle Soome, Läti, Leedu, Poola ja ka Skandinaavia riikidega. Selline koostöö oli 1920. aastatel suunatud eeskätt ühisele kaitsepoliitikale janing majandus- ningja kaubanduskoostööle, 1930. aastatel langes rõhuasetus poliitilisele, kultuurilisele ningja mitteriiklike organisatsioonide koostööle.