Redaktsioon: 29. mai 2013, kell 14:07 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 362 muudatust →‎Välislingid: +* 3. mai 2013, Kristjan Pihl, [http://www.epl.ee/archive/print.php?id=66066942 VIDEO ja FOTOD: Tartu maapõuest avastati ootamatult unikaalsed keskaegsed elamud], epl.ee ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. november 2017, kell 23:57 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool''' on riiklik kutseõppeasutus [[Tartu]]s, aadressil [[Lossi tänav (Tartu)\|Lossi tänav]] 15. Tänane Elleri-nimeline muusikakool on [[1919]]. aastal asutatud Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgema Muusikakooli järglane. Praegu annab kool kutsekeskharidust põhi- ja keskkooli baasil. Õppeaeg on põhikooli baasil neli aastat, keskkooli baasil kolm aastat. 5. rida: ==Ajalugu== 1919. aastal asutati Eestis kolm muusikakooli, neist kaks Tartus: [[August Nieländeri I Muusikakool]] ja [[Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool]], mida juhtis [[Juhan Aavik]]. Need kaks muusikakooli ühendati 21. detsembril 1921 '''Tartu Kõrgemaks Muusikakooliks''', juhatajateks registreeriti nii Juhan Aavik kui ka [[August Nieländer]]. Et aga Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist kasvas välja [[Tallinna Konservatoorium]] (1923), siis Nieländeri initsiatiivil tehti seda ka Tartus ning 1925. aasta aprillis nimetati kool '''Tartu Konservatooriumiks'''. Nimeliselt jäi endiselt alles kaks direktorit, ehkki Aavik tegutses juba rohkem Tallinnas. Juba varem olemas olnud vastuolud juhatajate vahel süvenesid, riikliku kokkuhoiu nimel otsustati, et konservatoorium kui riiklik õppeasutus jääb ainult Tallinna. Uue kooli loomisega hakkas tegelema selleks ellu kutsutud Muusikalise Hariduse ja Kultuuri Edendamise Selts (alates 1931. aastast [[Tartu Helikunsti Selts]]) eesotsas [[Miina Härma]]ga. 1. septembril 1927 avati uus Tartu Kõrgem Muusikakool, mille direktoriks sai [[Harald Laksberg]] (1887–1963, direktor 1927–1940). Endisest konservatooriumist oli pärit rida õppejõude. Hästi läbimõeldud koolisüsteemi, tugevate õppejõudude ja eeskujuliku töökorralduse tõttu kujunes Laksbergi juhitud õppeasutus kiiresti kooliks, mille paremate lõpetajate tase oli võrreldav Tallinna Konservatooriumi omadega. Mitmed lõpetajad kasutasidki võimalust lõpetada konservatoorium eksternina järgmisel aastal pärast muusikakooli lõpetamist (näiteks [[Olav Roots]], [[Leonid Milk]], [[Leonhard Virkhaus]], [[Alfred Karindi]], [[Wilhelm Tilting]]). Aastatel 1920–1940 töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õpetajana [[Heino Eller]]. Tema nn Tartu koolkonnast on pärit helilooja, pianist ja dirigent [[Olav Roots]], heliloojad [[Eduard Tubin]], [[Eduard Oja]], [[Alfred Karindi]], [[Johannes Bleive]], muusikateadlane [[Karl Leichter]] jt. Teise maailmasõja künnisel ja ajal toimusid suured muudatused. Paljud õppejõud lahkusid keeruliste olude sunnil kas muusikakoolist, Tartust või koguni Eestist. 1940 koolid riigistati ning alustati õppeprogrammide ühtlustamist ~~NSVL~~NSV Liidu teiste muusikaõppeasutustega. Kooli nimetusi alates 1940. aastatest: 28. rida: ==Kirjandus== * Tartu Muusikakool 1919 – -1969. – Eesti Raamat, Tallinn, 1969 * Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool 75. – Tartu, 1994 * Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool 85. – Tartu, 2004 35. rida: == Välislingid == * [http://www.tmk.ee/ Koduleht] * ~~3. mai 2013,~~ Kristjan Pihl, [http://www.epl.ee/archive/print.php?id=66066942 VIDEO ja FOTOD: Tartu maapõuest avastati ootamatult unikaalsed keskaegsed elamud], epl.ee, 3. mai 2013 [[Kategooria:Eesti muusikakoolid]]

Heino Elleri Muusikakool: erinevus redaktsioonide vahel