Omaan: erinevus redaktsioonide vahel

Omaan on ametlikult [[konstitutsiooniline monarhia]], kuid tegelikku võimutäiust omab sultan [[Qābūs bin Sa‘īd]]. Teda toetab ka enamik rahvast, kuna ta on toonud riiki suhtelise majandusliku õitsengu ningja stabiilse valitsusvõimu.

Põhirahvas on [[araabia keel]]t rääkivad [[omaanlased]] (cau 3/4). 2003. aasta rahvaloendusel oli riigi rahvaarv 2,34 miljonit. Riigis elab umbes 600 000 välismaalast, peamiselt võõrtöölised [[Pakistan]]ist, [[Bangladesh]]ist, [[Egiptus]]est, [[India]]st ja [[Filipiinid]]elt.

Keeltest kõneldakse veel belutši, pärsia ja urdu keelt ning rändkarjakasvatajad väljaspool linnu etioopia keelelekeelega sarnaseidsarnanevaid dialekte. Arvestuslik rahvaarv ulatub 4 miljonini (aprill 2014) ning see kasvab ilmselgelt.

Suurlinnu Omaanis ei ole. Pealinna Masqati piires on ametlikult vaid meie Viljandi jagu elanikke, kogu piirkonnas cau 800 000. Vahetult kokku puutuvate linnade piire on korduvalt muudetud ning loendusandmed on väga vastukäivad. Suuremad linnad on As-Sib, Salalah, Matrah (pealinna eeslinn suurima sadama ja kommerts- ning ärikeskusega), Bawshar, Suhar, As-Suwayq ja Ibri (ülejäänud alla 100 tuh.tuhande).

Suurema osa Omaanist (80 %) moodustab orgudest (wadid) ja mäeahelikest liigestatud kiltmaa kõrgusega 800–1000 m. Rannikumadalikku on alla 3 % territooriumist. Mäestike (15 %) tipud ulatuvad üle 3000 m, Al-Hajari mägede läänepoolses osas mitte kaugel Omaani lahe rannikust paikneb Araabia poolsaare idaosa ja riigi kõrgeim tipp [[Jabal Shams]] (tlk. päikese mägi) – 3075 m. Mägine on ka maa kaguosa Jabal al-Qamar. Kõikjal on püstloodsete seintega kanjonekanjoneid, kuid püsivaid jõgesid nende põhjas mitte, sest kliima on kuiv ja kuum. Maist augustini võib temperatuur tõusta 48 kraadini varjus. Samal perioodil toob edelamussoon ka vihma. Sademeid on sisemaal vaid mõnikümmend mm/a, mägedes on summa selline nagu meil Eestis keskmiselt – kuni 500 mm/a.