Redaktsioon: 3. aprill 2017, kell 13:45 redigeeri Vihelik (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 5515 muudatust P →‎Maaisandate omavahelised suhted ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. oktoober 2017, kell 00:53 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
66. rida: [[1228]] asus Rooma paavst [[Gregorius IX]] vähendama Novgorodi ja vene vürstiriikide võimsust majandussanktsioonidega, keelates oma [[bulla]]ga [[Lübeck\|Lübecki]], [[Riia]], [[Gotland]]i ja [[Dünamünde]] ning ka Rootsi [[Linköping]]i linnal Venemaaga kaubanduse. Vaatamata paavsti keelule säilitasid Riia ja Gotland siiski kaubanduslepingud [[Smolensk]]i vürsti [[Mstislav Davõdovitš]]iga. [[1232]]. aastal Pihkvas ja Novgorodis toimunud võimuvõitluse tulemusena põgenesid ~~Vladmiri~~Vladimiri vürsti [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i vastased koos [[Mstislav Udalõi]] õe/vennapoja [[Jaroslav Vladimirovitš]]iga, kes oli paar aastat enne seda olnud vürstiks Pihkvas. Osa põgenikke suundus [[Tšernigov]]isse ja osa Mõõgavendade ordu valdustesse. [[1233]]. aastal pöördusid Mõõgavendade ordu kaitse alla põgenenud koos orduvägedega tagasi ning vallutasid [[Irboska]] (Izborski), kuid mõne aja pärast vallutasid Pihkva ja [[Perejaslavl]]i väed linna tagasi. Jaroslav Vladimirovitš vangistati ja saadeti Perejaslavli, kust ta aga varsti ordu juurde tagasi põgenes. [[1234]]. aastal tegi ~~Vladmiri~~Vladimiri ja Novgorodi vürst [[Jaroslav Vsevolodovitš]] koos 14-aastase poja [[Aleksandr Jaroslavitš]]i, Pihkva ja Perejaslavli ning Novgorodi vägedega sõjakäigu [[Tartu\|Dorpat]]u piirkonda. [[Emajõgi\|Emajõe]] lähedal toimunud lahingus orduväed alistati ja sõlmiti rahulepingu ordumeistri [[Wolquin]]iga, mis kestis neli aastat. Vene ajalootõlgenduse järgi tekkis selle rahulepingu järgi Tartul kohustus maksta Novgorodile [[tribuut]]i. {{Vaata\| Emajõe lahing (1234)}}

Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel