Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
66. rida:
[[1228]] asus Rooma paavst [[Gregorius IX]] vähendama Novgorodi ja vene vürstiriikide võimsust majandussanktsioonidega, keelates oma [[bulla]]ga [[Lübeck|Lübecki]], [[Riia]], [[Gotland]]i ja [[Dünamünde]] ning ka Rootsi [[Linköping]]i linnal Venemaaga kaubanduse. Vaatamata paavsti keelule säilitasid Riia ja Gotland siiski kaubanduslepingud [[Smolensk]]i vürsti [[Mstislav Davõdovitš]]iga.
 
[[1232]]. aastal Pihkvas ja Novgorodis toimunud võimuvõitluse tulemusena põgenesid VladmiriVladimiri vürsti [[Jaroslav Vsevolodovitš]]i vastased koos [[Mstislav Udalõi]] õe/vennapoja [[Jaroslav Vladimirovitš]]iga, kes oli paar aastat enne seda olnud vürstiks Pihkvas. Osa põgenikke suundus [[Tšernigov]]isse ja osa Mõõgavendade ordu valdustesse.
 
[[1233]]. aastal pöördusid Mõõgavendade ordu kaitse alla põgenenud koos orduvägedega tagasi ning vallutasid [[Irboska]] (Izborski), kuid mõne aja pärast vallutasid Pihkva ja [[Perejaslavl]]i väed linna tagasi. Jaroslav Vladimirovitš vangistati ja saadeti Perejaslavli, kust ta aga varsti ordu juurde tagasi põgenes.
 
[[1234]]. aastal tegi VladmiriVladimiri ja Novgorodi vürst [[Jaroslav Vsevolodovitš]] koos 14-aastase poja [[Aleksandr Jaroslavitš]]i, Pihkva ja Perejaslavli ning Novgorodi vägedega sõjakäigu [[Tartu|Dorpat]]u piirkonda. [[Emajõgi|Emajõe]] lähedal toimunud lahingus orduväed alistati ja sõlmiti rahulepingu ordumeistri [[Wolquin]]iga, mis kestis neli aastat. Vene ajalootõlgenduse järgi tekkis selle rahulepingu järgi Tartul kohustus maksta Novgorodile [[tribuut]]i.
{{Vaata| Emajõe lahing (1234)}}