Ökoloogiline tasakaal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
Ökoloogiline tasakaal on teooria, mis pakub välja selle, et ökoloogiline süsteem on tavaliselt stabiilses tasakaalus, mis omakorda tähendab seda, et väike muutus mingis kindlas parameetris (näiteks mingi populatsiooni suuruse muutus) parandatakse negatiivse tagasisidega. See viib parameetri koos ülejäänud süsteemiga tagasi tasakaaluasendisse.
'''Ökoloogiline tasakaal''' ehk '''ökotasakaal''' ehk '''ökosüsteemi tasakaal''' on [[ökosüsteem]]i enam-vähem püsiv seisund, milles [[kooslus]]te liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv ning aine- ja [[energiabilanss]] on nullilähedased.<ref>[http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=429 Säästva arengu sõnastik.]</ref><ref>[http://sbio.info/page.php?id=12705 Биологический словарь » Экологическое равновесие.]</ref>
Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemide loomulikus arengus saavutatav olukord. Tasakaalu saavutanud ökosüsteemi nimetatakse [[kliimaks]]ökosüsteemiks.
 
See võib kehtida juhul, kui populatsioonid sõltuvad üksteisest, näiteks röövloomade ja saagi vahel või taimetoiduliste ja taimede vahel. Vahetevahel toimub see ka Maa ökosüsteemi, atmosfääri koostise ja Maa ilmastiku vahel. <ref name= "Tago 2006">Tago Sarapuu, Mart Viikmaa, Ivar Puura. ''Bioloogia gümnaasiumile II osa 4.kursus'', Tartu: Eesti Loodusfoto, 2006.</ref>
Ökoloogilise tasakaalu olukorras on ka liikidevaheline [[konkurents (bioloogia)|konkurents]] madal.<ref>Masing, Viktor (toim.) 1992. ''Ökoloogialeksikon''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 284.</ref>
 
=Gaia hüpoteesi seotus=
==Vaata ka==
[[Gaia hüpotees]] on ökoloogilisel tasakaalul põhinev teooria, mis vihjab, et Maa ja selle ökoloogia käituvad koordineeritult selleks, et säilitada ökoloogilist tasakaalu.
*"[[Kasvu piirid]]"
*[[roheline elamisviis]]
*[[säästlik areng]]
 
See teooria, et loodus on pidevas tasakaalus, on pideva kahtluse all, kuna kaootilised muutused populatsioonides on tavalised, kuid see idee on endiselt populaarne. 20. sajandi teisel poolel asendati see teooria katastroofiteooriaga ja kaose teooriaga.
==Kirjandus==
*[[Ingmar Tulva]], [[Maarja Öpik]], [[Ivar Puura]] (toim.) 2004. ''Tasakaalu teooria''. (Schola Biotheoretica 30.) Tartu: Sulemees.
 
=Tasakaalu muutumine=
==Viited==
Ökoloogilist tasakaalu võivad rikkuda nii biootilised kui ka abiootilised tegurid. Nende mõjul hakkab ühe või mitme populatsiooni arvukus kiiresti tõusma või langema.
 
Populatsiooni, mille arvukus ajas suureneb, nimetatakse kasvavaks. Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse. Selle vastandiks on kahanev populatsioon. Kahanevas populatsioonis arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse.
 
Seda võivad põhjustada näiteks kliimategurite järsud muutused: paduvihm, põud, maavärin, erakordselt madal või kõrge temperatuur jne.
 
Populatsiooni kahanemine võib tuleneda ka teistest organismidest, näiteks kiskjate ja parasiitide suurest arvukusest. <ref name="Tago 2006" />
 
=Tagajärjed=
Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. Näiteks kuusiku maharaiumise järel hakkavad raiesmikul esmalt kasvama valguslembelised rohttaimed ja seejärel lehtpuud: hall lepp, arukask jne. Need kasvavad kiiremini kui seemnest arenevad kuused. Selle tulemusena asendub üks metsatüüp teisega.
 
Kui aga noored kuused sirguvad, siis varjutavad nad lõpuks valguslembesed lehtpuud ning kuusik taastub. Seega võivad ökosüsteemides toimuvad muutused olla pöörduvad.
 
Looduses võivad aset leida ka pöördumatud muutused, mis sageli on tingitud inimtegevusest. Kui keskkonna saastatus ületab enamiku organismide taluvusläve, siis ökosüsteem ei asendu teisega vaid hävib. <ref name="Tago 2006" />
 
=Antropogeenne tegur=
Tänapäeval on üheks olulisimaks ökoloogilise tasakaalu rikkujaks antropogeenne tegur ehk inimene.
On kindlad probleemid, mis on seotud ökoloogilise tasakaalutusega. Need on probleemid, mis on tekkinud, kuna ökoloogilist tasakaalu on häiritud. Nad jagunevad kolmeks:
 
*Globaalsed probleemid – need probleemid mõjutavad erinevaid riike ja saab ainult lahendada mõjutatud riikide koostöö abiga. Mõningad nendest probleemidest on:
**globaalne soojenemine või kasvuhooneefekt;
**happevihmad;
**õhu ja veesaastatus;
**osoonikihi hõrenemine;
**radioaktiivsed jäätmed.
*Rahvuslikud probleemid – need probleemid mõjuvad riigisiseselt ja neid saab lahendada ainult riigis sees:
**saastatus (õhk, vesi ja maapind);
**loodusvarade degradeerumine (seal hulgas pinnaseerosioon, metsade hävitamine, eluslooduse vähenemine, energiapuudus, mere ökosüsteemide lagunemine ja maavarade ammendumine);
**ebajärjekindel maakasutus, nagu põllumajandusmaa ümberkorraldamine tööstusettevõteteks, mangroovisoode muutmine kalakasvandusteks ja soolahoidlateks.
*Kogukondlikud probleemid – need probleemid mõjutavad ainult kogukondi ja neid saab lahendada kogukonna tasandil:
**katkine või mittetöötav drenaaž;
**kinnikaetud prügimäed (reostus);
**laialt levivad epideemiad kogukondades. [https://owlcation.com/stem/-Ecological-Imbalance-Its-Causes-and-Effects-in-the-Biosphere]
 
=Kuidas säilitada ökoloogilist tasakaalu?=
*Loodusvaradega ettevaatlikult ümberkäimine
Tsivilisatsiooni laienemine põhjustab järjest suuremat koormust ökosüsteemile. Mineraalid, fossiilkütused ja muud loodusvarad on häiritud.
Ülepüük ja elupaikade hävitamine põhjustavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, millel on ökosüsteemile pikaajalised negatiivsed tagajärjed.
Ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks vajaminevad liike ohustab nende elupaikade ülekasutamine või hävitamine. Seda on lihtne näha mereökosüsteemides, kus ainult mõnede liikide kadumine võib ohustada kogu ökosüsteemi.
*Populatsiooni kasvu kontrollimine
Looduses takistavad kiskjad liikide liigset kasvu. Kahjuks ei ole inimestel looduslikke röövloomi elanikkonna kontrollimiseks.
Rahvastiku kontrollimiseks on vaja võtta meetmeid üksikisiku ja valitsuse tasandil. Selle probleemiga tuleb tegeleda vaatamata emotsionaalsele, kultuurilisele või usulisele tundlikkusele.
Ajavahemikul 1927-1987 tõusis Maa rahvastik 5 miljardini. Aastaks 1999 ulatus rahvaarv 6 miljardini ja Michigani ülikooli veebilehe andmetel elab Maal 2050. aastal ligikaudu 9 miljardit inimest.
*Magevee kaitsmine
Tootmisest ja põllumajanduslikust äravoolust tekkinud veereostus ohustab mere ökosüsteemide tasakaalu.
Kanalisatsioon ja põllumajanduslik äravool võib tekitada ökosüsteemile jäävat negatiivset mõju.
Võimalike saasteallikate vähendamine või kõrvaldamine aitab säilitada ökoloogilist tasakaalu.
Põllumajandusliku väetise reovesi ja äravool võib põhjustada vetikate kiiret kasvu järvedes ja ojades.
[http://www.southalabama.edu/ Lõuna-Alabama ülikooli veebisaidi] andmetel on vetikate kasvamine blokeerinud päikesevalgust ja vähendanud vees oleva hapnikku hulka. Taimi söödavad loomad surevad.
Lagunevad vetikad soodustavad anaeroobsete organismide kasvu, mis vabastab vette mereloomadele toksilisi ühendeid.[https://sciencing.com/ways-maintain-ecological-balance-8482650.html]
 
=Mida igaüks saaks teha?=
Ökoloogilise tasakaalu kaitsmine on teema, millega kõik saavad tegeleda.
*Taaskasutamine selleks, et aidata vältida loodusvarade ülekasutamist.
*Energiat saab säästa valides energiatõhusamaid seadmeid ja autosid.
*Kui kasutata vähem energiat, väheneb kasutatava kivisöe hulk.[https://sciencing.com/ways-maintain-ecological-balance-8482650.html]
 
=Viitamine=
{{viited}}
 
 
[[Kategooria:Ökoloogia]]
=Välislingid=
[https://owlcation.com/stem/-Ecological-Imbalance-Its-Causes-and-Effects-in-the-Biosphere Ökoloogilise ebatasakaalu tagajärjed]
 
[https://sciencing.com/ways-maintain-ecological-balance-8482650.html Kuidas säilitada ökoloogilist tasakaalu]