Isalt päris ta Tartu lähedased [[Ropka mõis|Ropka]] ja [[Räni mõis|Räni]] mõisad. 1819. aastal omandas ta [[Ahja mõis|Ahja]] pandimõisa, mis talle [[1821]]. aastal päriseks kirjutati.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 171.</ref> TaSellest moodustasmoodustati sellest 1822[[1878]]. aastal [[fideikomiss]]i,<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 451.</ref> mis jäi tema järeltulijate valdusse kuni [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni]]. 1821. aastal pantis [[Ripuka mõis|Ripuka]], mille ta juba samal aastal päriseks sai; pantis mõisa [[1826]]. aastal ära.<ref>''Ibid''Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 94.</ref> 1813−[[1819]] kuulus talle [[pandivaldus]]ena [[Kärde mõis|Kärde]]<ref>''Ibid''., lk 91.</ref> ja [[1823]]. aastal mõned päevad ka [[Varbuse mõis|Varbuse]].<ref>''Ibid''., lk 248.</ref>
