Tartu õuekohus: erinevus redaktsioonide vahel

{{lisapildid}}

 

Tartu õuekohus oli [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l [[1630]]. aastal kuningas [[Gustav II Adolf]]i käsul avatud [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] kolmas õuekohus [[Svea õuekohus|Svea õuekohtu]] ([[1614]]) ja [[Soome suurvürstkond|Soome Suurvürstkonna]] [[Turu õuekohus|Turu õuekohtu]] ([[1623]]) järel, mis loodi Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkuberner [[Johan Skytte]] juhtimisel toimunud ulatusliku [[kohtureform]]i tulemusena. Esimese astme kohtuks oli [[maakohus]] (Tartus [[Tartu maakohus]] – ''Dorpats häradsrätt''), mille apellatsiooniastmena toimis kuni [[1639]]. aastani [[lossikohus]] (Tartus [[Tartu lossikohus]]), kuid olulisemates asjades toimis esimese ast­me kohtuna ka Tartu õuekohus. Õuekohus oli edasikaebeinstantsiks ka [[Tartu Ülikool]]i asutamisel [[1632]] loodud [[Tartu ülikoolikohus|Tartu ülikoolikohtule]].<ref>[http://www.tartumk.just.ee/maakohusweb/proov.htm Tartu Maakohus: Kohtupidamine Tartus]</ref>