Helsingi JK: erinevus redaktsioonide vahel

'''Helsingi JK''' (''Helsingin Jalkapalloklubi'' ehk HJK) on [[Soome]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Helsingi]]s. Klubi mängib 2017. aastal [[Veikkausliiga]]s. Koduväljak on olnud 10 770-istmega Sonera staadion, kus nad on mänginud alates 2000. aastast.<ref name="xklne" />

 

 

 

 

Klubi loodi 1907. aastal kui "Helsingin Jalkapalloklubi – Helsingfors Fotbollsklubb" ''Fredrik Wathén''i poolt. Asutamise kohtumine toimus maikuus [[Kaisaniemi Park|Kaisaniemi Pargi]] keeglisaalis. Esimene mäng peeti [[Ekenäs]]is [[Ekenäs IF]]-iga, HJK võitis kohtumise 4:2. HJK kogus populaarsust peamiselt soome keelt rääkivate tudengite seas, mis rootsi keelt rääkivad tudengid eelistasid mängida peamiselt ''Unitas''-i või [[HIFK Fotboll|HIFK]] eest. 1908. aastal pärast tulist arutelu muudeti ühekeelselt soome keeleks, ning selle tulemusena lahkusid paljud rootsi keelt rääkivad liikmed HIFK-sse või mujale.

 

 

1909 valiti klubi värvideks sinine ja valge, et toetada [[Fennomania|fennomania]] liikumist ja [[jääpall]]ist sai klubi teine ametlik spordiala. Klubi liikus [[Kaisaniemi väljak]]ult [[Eläintarha staadion]]ile, aasta lõpus oli Fredrik Wathen sunnitud haiguse tõtti klubi presidendi ametist taanduma ning 1910. aastal sai [[Lauri Tanner]]ist klubi kõige pikemaajalisem president tänase seisuga. Samal aastal mängiti esimene rahvusvaheline mäng [[Stockholm]]i klubiga [[Eriksdals IF]] [[Kaisaniemi]]is. Esimene meistritiitel võideti 1911. 1915. aastal liikus klubi värskelt valminud [[Töölön Pallokenttä]]le. 1916. aastal sai [[tennis]]est HJK kolmas ametlik spordiala, ning seda mängiti klubis kuni 1920-ndateni. [[Soome kodusõda|Soome kodusõja]] ajal 1918 kaotas HJK kaks klubiliiget, kes mõlemad võitlesid valgete poolel.

 

 

 

 

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kaotas HJK 22 klubiliiget kes teenisid sõjaväes, üheksa langesid [[Talvesõda|Talvesõjas]], kaksteist [[Jätkusõda|Jätkusõjas]] ja üks [[Lapi sõda|Lapi sõjas]]. 1943. aastal sai [[käsipall]]ist klubi kuues ametlik spordiala. HJK võitis järgmisel kolmel aastal ühe hõbe- ja kaks pronksmedalit, kuid edasist edu ei olnud. Käsipall oli HJK esimene spordiala kus osalesid ka naised, naiskond mängis kokku 22 hooaga kõrgeimal tasemel, kus nende parimaks saavutuseks oli neljas koht.

1963 mängis HJK oma senise ajaloo viimase hooaja teisel liigatasandil, võites 22 mängust 20 ja lüües 127 väravat. 1964 võitis värskelt kõrgliigasse tõusnud klubi oma kümnenda meistrivõistluste tiitli, ning järgmisel hooajal mängiti oma esimene [[Euroopa karikas|Euroopa karika]] mäng [[Manchester United]]i vastu [[Helsingi Olümpiastaadion]]il. Helsingi põhine klubi kaotas kokkuvõttes 2:9 ning nad langesid võistlustelt välja.

 

 

1998. aastal sai HJK-st esimene, ning siiani ainuke Soome klubi, mis on mänginud [[UEFA Meistrite Liiga]]s, alistades [[FC Metz]]i teises kvalifikatsiooniringis. Klubi teenis oma alagrupis soliidsed viis punkti, alistades [[SL Benfica|Benfica]] kodus ja mängides korra [[1. FC Kaiserslautern|Kaiserslautern]]iga kodus ja korra võõrsil Benficaga viiki. Nad kaotasid [[PSV Eindhoven]]ile kaks korda ja korra Kaiserslauternile võõrsil.

2014. aastal sai HJK-st esimene Soome klubi, mis on mänginud [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniiril, alistades [[Viini Rapid]]it väljalangemismängude ringis. HJK alistas kodumängudel [[Torino FC]] ja [[FC Kopenhaagen]]i, ning lõpetas alagrupi kuue punktiga kolmandal kohal.<ref name="g7Mcg" /><ref name="wtLFg" /><ref name="VHmg4" />

 

 

==Saavutused==