La Paz: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Neitsi Maarja > neitsi Maarja
29. rida:
[[Pilt:Bolivia-lapaz6.jpg|pisi|vasakul|La Pazi vaade]]
 
Linna nimi Nuestra Señora de La Paz tähendab [[hispaania keel]]es 'meie emanda rahu', kus meie emanda all on mõeldud neitsi [[Neitsi Maarja]]t ja rahu all kodusõja lõppemist. Nimelt võttis [[Hispaania kuningas]] [[Karl V]] [[1542]] vastu [[Uued seadused]], millega [[indiaanlased]] tunnistati inimesteks, [[konkistadoorid]]el kästi lõpetada [[orjapidamine]], nad pidid hakkama indiaanlastele [[töö]] eest [[palk]]a maksma ja neid hästi kohtlema. Karl V saadetud asekuningas [[Blasco Núñez Vela]] saabus [[1544]] [[Lima (Peruu)|Limasse]], mille alla tänapäevane Boliivia ala kuulus, ja püüdis Uusi seadusi rakendada, kuid konkistadoorid tõstsid [[Francisco Pizarro]] venna [[Gonzalo Pizarro]] juhtimisel tema vastu [[mäss]]u ja tapsid ta aastal [[1546]]. Karl V pidi Uued seadused tühistama ja määrama indiaanlased igavesti konkistadooride orjadeks. Selle sündmuse ja sellega kaasnenud rahu mälestuseks käskis Karl V määratud järgmine asekuningas [[Pedro de la Gasca]] asutada uue linna.
 
Linna asutasid [[aimaraad]]e küla Choqueyapu kohale hispaania asunikud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1548]]. [[1549]] hakati välja töötama linna plaani, kus määrati kindlaks [[väljak]]ute asukohad, avalike hoonete, näiteks kirikute, asukohad ja kinnistute sihtotstarve.
35. rida:
[[1780]]–[[1782]] toimus Boliivias suur aimaraade ülestõus orjastajate vastu. Seda juhtis [[Túpac Katari]]. Ülestõusnute eesmärk oli taastada põliselanike valitsus, tappes kõik eurooplased ja hävitades kirikud. Ülestõusnutel puudus korralik keskne juhtimine ja see lükkab ümber väite, nagu suudaks [[genotsiid]]i korraldada üksnes tugeva keskvõimuga [[riik]]. Ülestõusu keskne sündmus oli La Pazi piiramine [[1781]]. aasta märtsist oktoobrini, mille käigus tekitati linnale suuri purustusi, kuid linna vallutada ei suudetud. Ülestõus suruti maha, kuid Túpac Katarit peetakse tänapäeval Boliivia [[rahvuskangelane|rahvuskangelaseks]].
 
[[16. juuli]]l [[1809]] poodi La Pazi keskväljakul, mida siis nimetati ''Plaza de los Españoles'' (Hispaanlaste väljak), vabadusvõitleja [[Pedro Domingo Murillo]]. Selle mälestuseks kannab La Pazi peaväljak tänapäeval nime ''Plaza Murillo''.
 
Boliivia iseseisvus [[1825]]. Alates [[1898]] asub La Pazis Boliivia valitsus.