Pääsküla raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P juurdeehitus > juurdeehitis
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida:
'''Pääsküla raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s [[Pääsküla]] [[asum]]is.
 
Raudteejaam asub [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Tallinna–Keila raudtee]] ääres<nowiki/>l 11 km kaugusel [[Balti jaam]]ast. Peatus jääb [[Kivimäe raudteepeatus|Kivimäe]] ja [[Laagri raudteepeatus]]e vahele. Viimase suunal asub [[Pääsküla depoo|elektrirongide depoo]]. Elektrirongide sõit marsruudil Pääsküla–Tallinn algab ja lõpeb Pääsküla raudteejaamas. [[Laagri raudteepeatus|Laagri]] suunal muutub raudtee üheteeliseks. Jaamas peatuvad [[Elron]]i Tallinnast [[Tallinna–Keila raudteeliin|Keilasse]], [[Tallinna–Paldiski raudteeliin|Paldiskisse]], [[Tallinna–Riisipere raudteeliin|Riisiperre]] ja [[Tallinna–Kloogaranna raudteeliin|Kloogaranda]] sõitvad [[elektrirong]]id. Piletihinnalt kuulub jaam I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlaseletallinlastele tasuta.<ref>http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf</ref>
 
Jaamas on kolm paralleelset rööbasteed lisaväljumisega Pääsküla Depoosse ja kaks 150 m pikkust [[ooteplatvorm]]i.<ref>AS Eesti Raudtee avaldamata andmed.</ref>
 
Ümberistumisvõimalus on [[Pärnu maantee]]l (bussipeatus "Pääsküla jaam") liinibussidele [[20 (Tallinna bussiliin)|20 (Reisisadam (D-terminal) – Pääsküla jaam)]] ja [[27 (Tallinna bussiliin)|27 (Harkujärve – Laagri alevik)]].<ref>[http://www.hot.ee/transportation/est/elektrirong/paaskyla.html Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Pääsküla.]</ref>
14. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:Juuniküüditamis_mälestusmärk_Pääskülas.jpg‎|pisi|Juuniküüditamise mälestusmärk. Avati 14. juunil 2009]]
Pääsküla raudteepeatus rajati Peetri aedlinna (Petrovskaja [[Sloboda]]) elanike rahaliste annetustega. Laiarööpmeline raudtee äärde rajati madal liivatäitega platvorm, mis kandis nime Petrovskaja Sloboda (rahvakeeles ''Petrovka''). Peatus avati liikluseks [[1. mai]]l [[1915]]. [[1916]]. aasta suvel läks raudteepeatus Venemaa [[Looderaudtee]] bilanssi, kui oli oma olemasolu esimese aasta jooksul väga edukalt toiminud aedlinna kulul.
 
[[1919]] nimetati raudteepeatus ümber Pääskülaks.
20. rida:
Samanimeline peatus asus ka selles kohas vaid poole kilomeetri kaugusel paralleelselt kulgenud [[Peeter Suure merekindlus]]<nowiki/>e kitsarööpmelise raudtee harul. Selle peatuse [[Pääsküla raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|jaamahoone]] asub aadressil [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] 183. Peatuskoht suleti [[1922]].<ref>Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk. 119-120</ref>
 
Elektrirongiliiklus avati Tallinna–Pääsküla liinil [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1924|1924.]]<ref>[http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=81681&leht_id=2653 Nõmmel avatakse täna täielikult renoveeritud Pääsküla jaamahoone.] Nõmme Linnaosavalitsus. ÄP Online - pressiteated, 14. juuni 2004</ref>

Peatuskohast sai kõrvalteede ehitamise tulemusena raudteejaam. [[1926]]Keila valmisja jaamahooneNõmme teisevahel korrusesai juurdeehitisPääskula jaamast üks põhiline rongide möödumiskoht (jaamaülemakuni Saue jaama kortervalmimiseni).
 
==Jaamahoone==
 
 
[[1926]] valmis jaamahoone teise korruse juurdeehitus (jaamaülema korter).
 
[[Pääsküla jaamahoone (laiarööpmeline raudtee)|Jaamahoone]] ([[Suvila tänav]] 1) on tänapäeval suuremas osas antud [http://www.nomme.ee/nomme_vaba_aja_keskus/ Nõmme Vaba Aja Keskuse] kasutusse ning seal tegutseb [http://www.nomme.ee/eakate_paevakeskus/ Nõmme Eakate Päevakeskuse] Pääsküla päevakeskus.<ref>Eesti raudteejaamad: vanu fotosid Aivo Aia ja Mehis Helme kogust. Tänapäev, 2003. Lk. 16</ref>
26. rida ⟶ 33. rida:
[[1997]]. aastal võeti jaamahoone arhitektuurimälestisena kaitse alla.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8206 Laiarööpmelise raudtee Pääsküla jaamahoone, 1916. a.] Kultuurimälestiste riiklik register.</ref>
 
Seoses elektrirongide väjavahetamisega NLiidu päritolu kõrgel vahelduvpingel töötavate mootoritega ning laiemate ja kõrgemate vagunitega elektrirongide koosseisudega 1958. aastal laiendati jaama teedevõrku kuni 6 haruteeni. Neid kasutati peamiselt elektrirongide pikemaajalise seismise kohana ajal, kui nad liinil ei olnud või olid depoosse remonti saamise ootel.
Pääsküla raudteejaama juurde jäävad mälestusmärk küüditatutele ja endine kino "[[Koit (Tallinna kino)|Koit]]", milles tegutseb Nõmme Vaba Aja Keskuse [http://www.nomme.ee/paaskyla_noortekeskus/ Pääsküla Noortekeskus].
 
Aastatel [[1961]]–[[1962]] rajati raudteejaama haruteede jätkuna jaama lähistele elektrirongide depoo ([[Pääsküla depoo]]).<ref>[http://www.elektriraudtee.ee/?124 Ajalugu.] Elektriraudtee</ref>
 
==Lisateavet==
Aastatel [[1961]]–[[1962]] rajati raudteejaama lähistele elektrirongide depoo ([[Pääsküla depoo]]).<ref>[http://www.elektriraudtee.ee/?124 Ajalugu.] Elektriraudtee</ref>
Pääsküla raudteejaama juurde jäävadlähedale püstitati 2009. aastal 1941. aasta suurküüditamise ohvritele püstitatud mälestusmärk. küüditatuteleSee japaikneb endine1965. aastal valminud kino "[[Koit (Tallinna kino)|Koit]]", milleshoone esisel väljakul. Praegusel ajal tegutseb hoones [[Nõmme Vaba Aja KeskuseKeskus]]e [http://www.nomme.ee/paaskyla_noortekeskus/ Pääsküla Noortekeskus].
 
==Välislingid==