Kultuuriantropoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
4. rida:
Mõiste "kultuuriantropoloogia" võeti kasutusele [[20. sajand]]i algupoolel [[USA]]-s, täiendamaks varasemat mõistet "[[etnoloogia]]". [[Inglismaa]]l võeti tarvitusele mõiste "sotsiaalantropoloogia" varasema "[[etnograafia]]" mõiste laiendamiseks. Uute mõistete kasutuselevõtmise üks põhjusi oli muu hulgas välitööde osatähtsuse suurenemine ning pikaajalised uuringud konkreetse ühiskonna sees. Tänapäeval kasutatakse ka mõistet "sotsiaal-kultuuriantropoloogia".
[[Eesti]]s jagunes
Kultuuriantropoloogia ja [[sotsioloogia]] uurimisvaldkonnad kattuvad suuresti, kuid erinevused on teoreetilistes lähenemistes ja uurimismeetodites.
24. rida:
===Tänapäevased suundumused===
Tänapäevane kultuuriantropoloogia on hakanud üha enam tähelepanu pöörama tänapäeva lääne ühiskonna uurimisele. Vaatluse alla on võetud sellised kultuuriavaldused nagu [[subkultuur]]id, [[linnalegend]]id, [[vandenõuteooria]]d, [[grafiti]], [[popmuusika]] jne, aga ka [[ideoloogia]], [[poliitika]], [[reklaam]], [[tootmine]], [[tarbimine]] jmt. Erinevalt [[sotsioloogia]]st, [[sotsiaalpsühholoogia]]st, [[politoloogia]]st
On selgunud, et paljud mõisted, mida traditsiooniliselt kasutati varem teiste [[kultuur]]ide kirjeldamisel ([[müüt]], [[tabu]], [[rituaal]] jmt) on edukalt rakendatavad ka tänapäeva lääne kultuuri analüüsil. Üks esimesi sellesuunalisi katseid oli [[Horace Miner]]i juba [[1956]]. aasta ajakirjas
==Vaata ka==
35. rida:
== Kirjandus ==
* [[Lauri Honko]], [[Juha Pentikäinen]], "Kultuuriantropoloogia".- Soome keelest (1975. aastal ilmunud raamatust
{{sotsiaalteadused}}
| |||