Vikipeedia

Elektrivoolu tugevus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{|class="wikitable" style="float: right"
|-
34. rida ⟶ 33. rida:
|[[Hõõglamp|Hõõglambiga]] taskulamp
| 0,2 A = 200 mA
|-
|Toavalgusti (~115W)
|0,5 A
|-
|Soojapuhur
53. rida ⟶ 49. rida:
|~ 100 000 A
|}
 
===Surmav voolutugevus===
Elekter kujutab endast inimesele ohtu kahel põhjusel:
Inimese närvisüsteemi toimimine ja lihaste juhtimiseks kasutatakse muuhulgas elektrisignaale. Siit seletus, miks elektrilöögi saanud mäletavad tahtmatuid tegevusi (või hoopis tegevusetust ehk liikumatust) nagu kinnihoidmine või vastupidi tõukamine-lükkamine. Elektri mõju all inimese närvid ja lihased ei taju organismi saadetud loomulikke signaale ning uute ebaloomulike võõraste signaalide järgi võivad lihased kokku tõmbuda või lõdvestuda. Eluohtlikuks muutub signaalide segadus südamelihaste motoorse tegevuse süsteemi rikkumises, fibrillatsiooni tekitamises. Paraku on levinum fibrillatsioonist väljatoomise viis samuti elektrilöögiga, mis peaks taastama südamelihaste endise koordineeritud tegevuse. Siin on oluline täheldada standardsagedusega 50 Hz vahelduvvoolu raskemat mõju elektrilöögi tagajärjel südametegevuse häirimisel kui seda on sama pingega alalisvoolu korral. Sama olmepinge <1000 V korral on vahelduvvoolu allikast saadud elektrilöögi kahjustused raskemad kui sama pingega alalisvoolu korral.
 
Teine kahjustuse põhjus on elektrilöögist saadud inimese kehas vabanenud energia termilised ja ka mehaanilised kahjustused: põletused, tõsisematel juhtudel termo- mehaanilised kahjustused, kuni inimkeha keema ajamiseni- ära põlemiseni või moondumiseni suurte vooludega kaasneva magnetvälja mõjul.
 
Inimesele surmava [[elektrilöök|elektrilöögi]] tekkeks peab voolutugevus inimese kehas ületama väärtuse, mis on umbes 0,05 A -siit [[rikkevoolukaitselüliti]] (RVK) rakendumise vool (ehk vooluringi juhtide voolude lubatud erinevus) on kokku lepitud 0,03 A ehk 30 mA. Elektri mõju inimkehale on väga individuaalne, oleneb millised kehaosi ja kuidas elektrivool keha läbib. Mõju sõltub ka inimese südame seisukorrast ning naha [[takistus]]est. Surm võib saabuda südame seiskumise tõttu, südamelihaste fibrillatsiooni (vere pumpamiseks vajaliku südamelihaste korrapäraselt ajastatud tegevuse asemel südamelihased tõmblevad kaootiliselt) tõttu või lihaste krambi tagajärjel lämbumise tõttu. Selline voolutugevus tekib inimese kehas ainult kõrgemate pingete puhul, mistõttu madalpingeallikaid vahelduvpingega kuni 50 V ja alalispingega kuni 120 V peetakse reeglina ohutuks. Kuid on kirjeldatud juhtumit, kus surm saabus 4,5 V patarei klemmide keelega katsumise järgselt.
 
On kirjeldatud nn tähelepanu efekti ‒ inimesed, kes on saanud mingil põhjusel rohkesti elektrilööke (näiteks elektrikud), on võimelised taluma tavainimesest tunduvalt kõrgemaid pingeid, sest nende naha elektrijuhtivus on vähenenud.
 
==Vaata ka==
*[[Elektrivool]]
*[[Voolutihedus]]
*[[Elektrilöök]]
[[Kategooria:Füüsikalised suurused]]▼
 
▲ [[Kategooria:Füüsikalised suurused]]
[[Kategooria:Elektromagnetism]]
[[Kategooria:Elektrotehnika]]
[[Kategooria:Elekter]]
 
[[ca:Corrent]]
[[en:Electric Current]]
[[ml:വൈദ്യുത ധാര]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrivoolu_tugevus"