Kvoot: erinevus redaktsioonide vahel

kaubanduses tõhusam kui tariif, sest tollid tõstavad impordi hinda ja muudavad selle vähem konkurentsivõimeliseks. Tollid on reeglina kõrgemad lõpptoodangule ja madalamad toormele. Kaubanduses kasutatavad kvoodid võivad olla valikulised – eri maadele võivad teatud kvoodid olla kohustuslikud (majanduses, relvatööstuses). Hinnakvoodid erinevad impordikvootidest. Hinnakvoodid lubavad riiki sisse vedada kindla koguse tollimaksuvaba või madalama tollimaksumääraga kaupa. Kvoodi ületanud kaubale kehtib kõrgem tollimaks. Sisseveokvoodiga kitsendatakse kauba sissevedu (mõnikord täielikult). Koguseliselt määratavad kaubapiirangud kehtestati suurel määral I Maailmasõjamaailmasõja ajal ja järel. 1920. aastate jooksul majanduses kvoodid järk järgult tühistati ja asendati tariifidega. Järgmine ulatuslik kvootide kasutuselevõtt toimus suure majanduslanguse ajal 301930. ndate alguses. Pärast II Maailmasõdamaailmasõda Euroopas kvootide kasutamine vähenes, USA-s aga jätkus.<ref name="Lv2mq" />

Eesti on KHG heitkogustega kauplemisel potentsiaalse "müüja" rollis. Majanduse põhjaliku ümberstruktureerimise tõttu tekkis Eestis 1990. aastate alguses rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt baasaastaks valitud 1990.a. aasta heitkoguste tasemega võrreldes märkimisväärne vähenemine. Lisandus säästumeetmete rakendamine energiakasutuses, taastuvate energiaallikate, peamiselt puidu ja puidutöötlemisjäätmete utiliseerimise ja tänapäevaste tehnoloogiate kasutuselevõtmine,

Roheline investeerimisskeem on Kyoto protokolli kohaselt riigi lubatud heitkoguse ühikute kauplemisest saadavate vahendite suunamine keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse. Eesti heitkoguse müügiga tegeleb KIK. See, millisesse valdkonda tulu suunatakse, otsustab kvoodi ostja ning müügitehingust saadud tulu tuleb üldjuhul investeerida. Eesti CO2CO₂ kvoodi müügist ehk rohelisest investeerimisskeemist saadavad summad on mõeldud katlamajade ümberehituseks, kaugküttevõrkude rekonstrueerimiseks ja taastuvatel energiaallikatel põhinevate koostootmisjaamade rajamiseks.<ref name="bioneer" />

Lubatud kogupüügid (TACs) on püügilimiidid, mis on kehtestatud kõige olulisematele kaubanduslikele kalavarudele. Komisjon teeb lubatud kogupüükide kohta ettepanekud, mis tuginevad asjaomaste kalavarude olukorda käsitlevatele teaduslikele nõuannetele. Ettepanekud peab heaks kiitma kalandusministrite nõukogu. Lubatud kogupüügid kehtestatakse enamuse kalavarude puhul iga-aastaselt ja süvamereliikide puhul igaks kaheks aastaks. Üha rohkemate kalavarude puhul kehtestatakse lubatud kogupüügid kooskõlas mitmeaastaste kavadega. Lubatud kogupüügid jagatakse ELi liikmesriikide vahel süsteemi raames, mida kutsutakse „suhteliseks stabiilsuseks”. Selle süsteemi abil hoitakse riiklikud kvoodid üksteise suhtes stabiilsetena isegi siis, kui püüda lubatava kala üldkogus kalavarude produktiivsuse poolest erineb.<ref name="7et2E" />

Osakaalu nõue sugupoolte esindatuse suhtes, mis võivad olla neutraalsed või mitteneutraalsed: sooliselt neutraalsed (''gender-neutral'') kvoodid on kasutusel sihiga ära hoida kas naiste või meeste alaesindatus. SelliselSel juhul nähakse ette, et kumbki sugupool ei tohi enda alla võtta mitte rohkem kui 60% ja mitte vähem kui 40% valimisnimekirja kohtadest. Sooliselt neutraalne on ka nn pooleks eehk nn. ''fifty-fifty'' kvoot (50%-50%), mis seab naiste ja meeste esindatusele ka